Kohal
Keskealisena on reisimine ikka palju väsitavam kui nooremas
eas, seevastu hea uudis on see, et keha väsib nii kiiresti ära, et uni tuleb
isegi lennukis ja lennujaamas (küll vaid veerand-
ja pooltunniks). Seetõttu olime hotelli jõudes küll kergelt zombid, aga ikkagi
elus.
Elul pole viga, harjume India toidu ja inimestega. Mõnest pildist on küllalt:
 |
| Härra ujutas oma härga ja sellest sai kohe turistitõmbenumber 1. |
 |
| Meie majakesed |
 |
| Kui asjad on juba lahti kraabitud, aga pole veel harjumusi kuhu neid panna |
 |
| Enam rohkem rannas ei saagi elada.... |
Ehk võib esimese päeva kokkuvõtteks öelda, et Tiiu ütles hommikul
kell 10.00 mullle ( jõudsime randa napilt 18 tundi tagasi) et võib-olla peaks Rishikeshi
asemel reisi lõpuks ikka siia tagasi tulema. Goasse? Tõsiselt?!
Läheme nüüd maad avastama!
Tervisi Benaulimi rannast!
K.