Postitused

Kuvatud on kuupäeva aprill, 2019 postitused

Rännakud Yazdist väljas

Kujutis
Lonely Planet soovitab võtta linnaümbrusega tutvumiseks Põhja-tuuri ja/või Lõuna-tuuri. Meie valime põhajtuuri ja käime ära long Kharanaqi vanas mudatellistest külas , kust viimased inimesed lahkusid valitsuse ehitatud uutesse majadesse umbes 60 a tagasi, zoroastrite pühas linnas Chak-Chak ja Meybodi kindluses. Kharanaq Chak-Chak Siinse legendi järgi olla Sassanide impeerium (viimane valitsus enne islami algust Pärsias)  valitseja tütar põgenenud siia mägedesse araablaste eest umbes 640 aastal mil zoroatrism oli Pärsia impeeriumi peamine religioon. See tekkis just Iraani aladel ja on religioonina üks huvitavaimaid, neile keda erinevad religioonid väga köidavad. Arvatavalt on tegemist usundiga, mis on kõige rohkem inimkonda mõjutanud. Oletatakse, et mitmed tähtsad nähtused, nagu näiteks ülestõusmine, inimkonna lunastaja või apokalüpsis, tulid kristlusesse just zoroastrismist. Viimane mõjutas teatud määral isegi muistset kreeka filosoofilist mõtet ja antiikfilo...

Rännakud Yazdis

Kujutis
Vana kõrbelinna Yazdi vanus on enam kui 3000 aastat eKr  ning see paikneb kahe kõrbe vahel, mis on olnud ammune siiditee (karavanseraide) peatuskoht ning jäädes eemale linnadest jäi see eemale ka sõjaõnnetustest ja purustustest, mistõttu on kohalik arhitektuur ja ka kultuur püsinud tugevana. See linn on ehitatud valdavalt adobe (vesi, savi, kõrred, muda) materjalist ja mudatellistest. Peale selle, et Yazd on oluline kõrbe„sadam” iidsetele kauplejatele, on Yazd ka põhiliseks Zorastrite religiooni keskuseks.  

Pesupäev

Kujutis
Ma imestan, et Mirza Resa Historical bath pole veel saanud Lonely Planeti hitiks number üks.  Päris veider, et seda seal üldse ei mainitagi. Vanalinnas keerulistes labürint-tänavatel jalutades jõuame aga mitu korda sauna sildini ja tänu inglise keelsele tõlkele on arusaadav, et saun ja massaaž on mõeldud ka naistele. Uksed on pärani, trügime sisse, aga inglise keelest ei saa saunaonu midagi aru. Meiega koos astub sauna noormees, kes oskab küsida kust me pärit oleme. Sellest pikemaks suhtlemiseks abi ei ole. Saame aru, et minnakse kedagi otsima kes saab inglise keelest aru. Veerand tunni pärast on terve saun läbi hõigutud ning saunast välja aetud kätterätti-ümber-niuete mees 8väga seksikas Iraani kontekstis), kes suudab inglise keeles suhelda. Temalt tõlgib saunamehe sõnu- oleme sauna oodatud. Tulgu millal aga soovime. Otsustame saunapäeva teha pärast kõrbereisi, siis on seda liiva igal pool. Internetist on võimatu infot leida kas saun on ikka naistele lubatud ja milline se...

Kõrbeelamus

Kujutis
Kõrbelinna Yazdi plaanime jääda kauemaks, kõik see zoroastrite värk, savist linn ja tuulepüüdjad ning vanad külad – see tundub koht kust saada kõrbekogemus.  Lut kõrb (Dast-e Lut) suuruselt maailmas 27. kõrb, mida peetakse maailma kõige kuumemaks paigaks (NASA mõõdetud temperatuur 70.7°C) asub liiga kaugel meie praegusest asukohast ja paistab, et aprillilõpu ilm ei ole ka just see kõige parem aeg kõrbes matkamiseks. Jääb mu järgmiseks Iraani reisiks. Yazdi mudatellistest madalas vanalinnas tõuseb lõunal temperatuur 28 kraadini ja kivilinnas tähendab see ainult seda, et kogu linn on toas või oma sisehoovides. Enamus poode ja restorane sulgeb ennast kella 13-17 vahel.  Kuigi Shirazist õnnestub juba lõunase bussiga ära tulla (430 000 ehk 2,8 eur nägu- 5h- VIP buss) siis Yazdi jõuame ikkagi pimedas. Bussijaamas on taksokiosk, sinna tuleb öelda oma hotelli nimi ja maksta (vanalinna 120 000) ning umbes poole tunniga oled kohal. Valisime Lonely Planetist kõige kaunima siseho...

Persepolis

Kujutis
Kas jälle ühed vanad varemed?  Googeldasin eelnevalt pilte ja mõtlesin kas tasub sinna üldse minna. Mida rohkem lugesin, seda enam tundus, et ikkagi tasub. Et selgitada paremini miks Persepolis üldse nii oluline koht on,  peaks meelde tuletama ajalootundides õpitu.  Esimene teadaolev iraanlaste rajatud riik oli Meedia kuningriik Lääne-Iraani aladel kusagil 9.–8. saj eKr. Paarsada aastat hiljem olid nad juba õppinud assüürlastelt, babüloonlastelt, meedialastelt, elamlastelt ja teistel rahvastelt, kuidas riiki valitseda. Nii kerkis esile esimene pärslaste suurriik ja seda riiki valitsesid kuningad Ahhemeniidide suguvõsast. Üks Ahhemeniididest, Kyros II Suur vallutas terve Lähis-Ida. Ta lõi võimsa impeeriumi, mis järgmised 220 aastat oli valitsev kogu tollaegses maailmas ja mis sai eeskujuks paljudele hilisematele impeeriumitele sealhulgas ka Aleksander Suurele ja hiljem ka Pahlavi dünastiale, mis valitses Iraanis 1925–1979 ja isegi tänapäeva Iraanile.  Pe...