Teadustöö Iraani lennufirmade alal

-
Meie reisikava näeb ette 3-4 must be linna klassikalisel Iraani marsruudil. Päris raske on esimesel reisil loobuda külastamast just neid vaatamisväärsusi, mida üks riik ise oma parimateks peab.   Klassikaline reisikava 7-14 päevaks on enamasti Teheran – Shiraz – Yazd – Esfahan – Kashan – Teheran ja ka ehk Mashhad või sama jada veidi teises järjestuses.

On neid, kes on selle tiiru nädalaga teinud, see eeldab rohkem siselende, turismibüroodega eelkokkuleppeid, enam-vähem igas linnas pool kuni poolteist päeva. Meil on aega rohkem, aga võtsime ikkagi klassikalise marsruudi ja pikime sinna Põhja-Iraanist veel Masulehi. 

Umbes veebuariks olin oma Iraani uuringutega jõudnud niikaugele, et juba on peas valmis ka Iraan2- off the beatern track, mis kahjuks jääb järgmiseks korraks. Nii umbes +10 päevaga saaks teha veel ühe huvitavama sutsaka, kuhu turistiradu sisse pole niipalju tallatud. Kellel 30 päeva aega, see on õnnega koos – siis saab ikka juba näha.

Kuna aprilli ilm näib olevat üsna kiirelt muutuv – jahedast kuueteistkümnest kuni kuuma kolmekümneni, olenevalt piirkonnast, siis otsustasime alustada lõunast ja liikuda aegamisi põhja  soojenevasse kliimasse. Muidu on Teheranist Shirazi väga lihtne siselende leida (ca 50-70 eurot)  läbi vahendusfirmade. Kes googeldab, see leiab.

 Mu algne idee oli kohe rahvusvahelisest lennujaamast (öösel/varahommikul) sõita siselennuga Shirazi, aga põhjalikust internetis tuuseldamise tulemusena sai selgeks, et siselennud lähevad ikkagi vaid kesklinna lähedal asuvast väikesest Mehrabadi lennujaamast, seega ei pääse me kuidagi pealinna sisenemast ja seal väärtuslikku reisiaega raiskamast. Lisaks hakkasime muretsema, ega see viisaametnikud tõredaks ei muutu, kui meil saabumiseks kohe Iraani hotelli ette näidata ei ole. Nii sai Teherani lennujaamas (Ibis) ööbimine ikkagi paratamatuseks. 

 Teine idee, mis samuti hiljem muutus, sisaldas plaani: Teheranist bussiga Rashti, edasi Masulehhi ja sealt 2 päeva hiljem tagasi Rashti kust plaanisime kohalikult väikselt lennujaamast lennata Shirazi. Nii hoiame me 4 tundi Teherani tagasi sõitmiseks kuluvat aega kokku ja lend Rashtist või Teheranist Shirazi on ikka u 1,5 h- asuvad sama kaugel.

Edasisest lugemisest võiks loobuda inimesed, kes kannatavad lennuhirmu all.

Idee ei teostunud minu hirmude tõttu, kuna ühest raadiosaatest jäi mu kuklasse lause, et Iraanis kukuvad lennukid alla kops ja kops. Olin seda ka kuskilt varem lugenud ning ju jäi siis hirm jäi mu pähe tiirlema.  

Hüpohondik-megaplaneerija minus pani aga hirmule aina "tuld alla" ning, et ainuke mulle teadaolev tee hirmudest vabanemiseks on oma teadmiste suurendamine usaldusväärsete allikate põhjal alustasin oma "teadustööd"* lennufimade ja lennumarkide alal, sekka lugesin ka poliitiliste sanktsioonide tagamaid. 

Googeldasin läbi lennuõnnetused Iraanis, kõik kohalikud lennufirmad, lennukitüübid (ja nende turvalisuse!) ja leidsin et Rashtist Shirazi lendab otse Fokker 100ga Aseman Airlines ning see lennufirma on EL blokeeritud lennufimade nimekirjas, kasuks ei tulnud ka uudis, et viimane lennuõnnetus  möödunud aastal juhtus just selle firmaga. Fokkerid olid kaheksakümnendatel poplaarsed lennukid, nende tootmine lõpetati 97 aastal (enam kui 20 a tagasi) ja võib arvata, et need mis hetkel kasutuses ei ole enam esimeses nooruses. Täiesti võimalik, et olen nendega veel kümmekond aastat tagasi Euroopas muretult sõitnud... 
Ühesõnaga – sain aru, et ma ei ela üle seda 10-20 päeva enne reisi mind halvavat närvipinget! Seega olen valmis kaotama pool päeva ning sõidame Rashtist bussiga tagasi Teherani, kus istume Mehrabadi lennujaamas veidi turvalisema Iran Air lennufirma lennukile, kes lendab valdavalt Airbusidega (aga ka kolme vana Fokkeriga!). Iran Air on muide samuti osaliselt Euroopas blokeeritud, ainuke lennufirma mis ei ole blokeeritud on Mahan Air. Väikesematest ka Kish Air, Zagros Airlines ja veel mõned.
Iraani lennukipark on üldiselt vana ja suurriikide sanktsioonide tõttu ei ole eriti õnnestnud uusi lennukeid riiki tuua. Boeinguga kokku lepitud uute lennukite saamine 2019 aastaks ebaõnnestus napilt uute US sanktsioonide tõttu, kuid samas eelmisel aastal toimunud lühiajalise suhete soojenemine käigus õnnestus Iran Airli mõned uued ATR lennukid omale saada.  

Ideaalis oleksingi eelistanud lennata suuruselt teise uusima lennupargiga lennufirmaga Mahan Air, millega tutvumine aga pani mind aga eetiliste dilemmade ette ("oh jumal need ka veel" ohkas mu sõber)  – nimelt leidsin netist infot, et ameeriklased on pannud juba ammu sellele lennufirmale sanktsioonid, samuti on Prantsusmaa, Saksamaa süüdistanud lennufirmat Süürias terroristidele militaarvarustuse transportimises ning Holland oma Iraani päritoluga kodanike mõrvamises 2015 a Haagis, kes olid poliitilises opositsioonis Iraani võimudega. 

Et siis kas toetada oma tagasihidlike eurodega terroriste või jääda ellu....
Selgus, et eetilised dilemaad jäävad mõneks teiseks korraks, meie valitud lennule on piletid ammu välja müüdud, nii et lendame nüüd Iran Airiga.

Kuidas siselennu pileteid osta?

Üks võimalus on netist oma krediitkaaridga turismibüroode kaudu. Googeldades leiab paljude firmade kodulehti, mõnel saab maksta ka otse kaardiga.  Mõne puhul tuleb keegi lennujaama vastu ja toob piletid.
Kaalusime kõiki variante ja algul otsustasime,  et ostame piletid Teheranis kohapeal. Et umbes 3 päeva ette midagi ehk leidub, saabudes läheme esimesse turismibürosse ja ostame ära enne kui Teheranist Rashti poole lahkume.
Kui aga veeburaris Isfahani hotellide eitavad vastused tulema hakkasid, siis sain aru, et pileteid ei pruugi tursimi kõrgperioodil nii vabalt saada olla ja kuigi Teherani ja Shirzi vahel sõidab nii öörong (15h) kui ööbuss (12h), siis ei pruugi ka need kohad kohe naksti saadaval olla kui lihtsalt jaama jalutada. Aga iga päev mis meid Teheranis kinni hoiab, pingestab meie reisiaega lõunas. 

Lõpuks võtsin julguse kokku ja pöördusin ainukese iraanlase poole, keda tunnen ja uurisin kas tema saaks meile Iraani sugulaste kaudu pileteid osta. Iraani külalislahkust sain tunda igal viisil (alates oma kodu ja voodi pakkumisest kui Teheranis peatun), terve perekond aeti nende aastavahetuse ajal jalule ja meile pileteid otsima. Lennupiletid osteti meile alibaba saidi kaudu (oleks isegi seda kasutanud, aga Iraani lennupiletite osa on täiesti farsi keelne) ja ühe pileti hinnaks kujunes 25,5 eurot. Vbl sellepärast nii odavalt, et osteti see Iraanist. Piletid tulid meili peale. Google tõlkemootorist lasin farsi keelsed kõrnksud läbi- sain teada terminali, lennu numbrid ja muu olulise. 



* vt ka minu teisi teadustöid (loe:hirmublokeerijad) 

Postitus ilmub päeval mil meie lend on õnnelikult Shirazis maabunud!