Postitused

Shiraz- Pärsia kultuuri-, luule- ja veinipealinn

Kujutis
 Miks peaks üldse Shirazi minema?  Võibolla ei peakski. Kui reisiplaan saaks väga tihe, siis kaaluksin isegi ka selle väljalülitamist klassikaliselt tiirult.   1. Shirazi peetakse Pärsia kultuuri südameks juba üle 2000 aasta. Linna kirjeldatakse eelkõige just lõpmatute (roosi)aedade, lillede ja ööbikute linnana, hariduse ja poeesia keskusena. Linna arvukates aedades on võimalik tutvuda Shirazile iseloomulike aiapavilonide arhidektuuriga. Iraani aiakultuuri pärlidtega: seljuki perioodist pärinev Erami aed on kuulus oma tsitrusepuude ja küpresside poolest ning Afifabad, mis on 13 hektarile ulatuv imeline näide privaataia kunstist.  2. Luulesõbrad peaksid teadma et siin elasid keskaja Pärsia kultuuri suurluuletajad Hafes ja Saadi ja nemad pole jätnud puudutamata ühtki inimest, kes nende värsse lugenud. Esimene neist on nii kuulus, et inimesed kogunevad vaikuses tema hauale ja leinavad seal tänase päevani, et seal viibimine ning luuletajale austuse avalda...

Meie oma Fatemeh

Kujutis
Ei lähe tundigi kui Rashtis haagib meile külge naine, kelle nimi nagu peagi selgub, on Fatemeh.  Nüüd, kus telesaade on nähtud, pole siin midagi imestada- oleme valmis, et ka Motshdaba on peagi platsis.   Rashtis marsime hotelli Ordibehesht, mis on üks kahest Lonely Planeti poolt reklaamitud hotellist ning asub südalinnas jalakäijate tänava ääres. Rasht on juttude järgi kaasaegne ja noortepärane Gilani provintsi pealinn, mis on üks esimesi ja ainsaid(?) Iraani linnu mille keskosa jalakäijate alleede, parkide ja skulptuurid on linnaplaneerijate poolt kujundatud.  Pilt internet: IGoperisa  Lisame ka omalt poolt linnale pisut rebelli hõngu ning vahetame tennad sandaalide vastu. Teisi paljaste varvastega naisi me kahekümne kraadise temperatuuriga linnas ei kohta. Seda ei juhu ka päev hiljem moderneks peetavas pealinnas.   Hotell on üsna vanaaegne nagu enamus Iraani hotelle, mis ehitatud seitsmekümnendatel: fuajees ja koridorides on aima...

Taarof – 3 kohustuslikku ettepanekut!

Kujutis
Jõuate Teherani lennujaama ning leiate linna sõiduks takso. Takso jõuab soovitud hotellini ning küsite taksojuhilt oma veidra aktsendiga Chand toman ? (mitu tomanit?) ning taksojuht vastab teile meeldiva naeratusega  Ghabeli nadari!  (Tühiasi, ei midagi! It's not a big deal!) Unelmate riik!?! Kuulus Pärsia külalislahkus? Kobite maksmata taksost välja?  Nii see siiski ei ole – taksojuht ootab päris kindlasti oma töö eest tasu, kuid ta alustas teie kui lugupeetud inimese, riigi külalisega (ja seepärast tähtsama inimesega) kultuurilist sõnatangot mis on omane peamiselt Iraani kultuurile. Kuuldavasti leidub pehmemaid versioone taroofist ka türgi ja afgaani kultuuris. See taksojuhi viisakusžest kätkeb endas mõtet ’ mulle tõesti meeldis teiega suhelda, te olete nii toredad, soovin toredat reisi!’     Kokkuvõtlikult on taroof käitumisetikett ehk kahepoolne verbaalne sõnatango, kus mõlemad osapooled peavad jätma üksteisele mulje, et nad teevad vastasp...

Teadustöö Iraani lennufirmade alal

Meie reisikava näeb ette 3-4  must be  linna klassikalisel Iraani marsruudil. Päris raske on esimesel reisil loobuda külastamast just neid vaatamisväärsusi, mida üks riik ise oma parimateks peab.    Klassikaline reisikava 7-14 päevaks on enamasti Teheran  –  Shiraz  –  Yazd  –  Esfahan  –  Kashan – Teheran  ja ka ehk Mashhad või sama jada veidi teises järjestuses. On neid, kes on selle tiiru nädalaga teinud, see eeldab rohkem siselende, turismibüroodega eelkokkuleppeid, enam-vähem igas linnas pool kuni poolteist päeva. Meil on aega rohkem, aga võtsime ikkagi klassikalise marsruudi ja pikime sinna Põhja-Iraanist veel Masulehi.  Umbes veebuariks olin oma Iraani uuringutega jõudnud niikaugele, et juba on peas valmis ka Iraan2-  off the beatern trac k, mis kahjuks jääb järgmiseks korraks. Nii umbes +10 päevaga saaks teha veel ühe huvitavama sutsaka, kuhu turistiradu sisse pole niipalju tallatud. Kellel 30 päev...

Tempo magnifico!

Kujutis
Aeglastel eestlastel on tükk tegemist, et Iraani tempoga ära harjuda.  Kõik on käinud siis tohutu tempoga....  Võib öelda, et kahekümne nelja tunniga oleme jõudnud lahkete iraanlaste poolt käest kätte antuna lennujaama viisaalast kolme transpordivahendit kasutades 350 kaugusele Teheranist. Lend jõudis öösel ja pikas järjekorras ootamas juba kaasturistid, näpus varakult prinditud e-viisa paberid. Neile tohmakatele kel seda pole, toimetab viisakassa ees 2-3 ametnikku, kes kohe varmalt ulatavad ühe väikse paberi, millele tuleb kanda oma nimi, isanimi, passinumber ja amet ning lisada tuleb selle hotelli aadress ja tel. number mis on broneeritud. Paber koos passiga tuleb anda viisametnikule.  Kõik juhatatakse toolidele ootama, ühel hetkel onud kutsuvad sind ja algab viisa intervjuu teemal kes olete ja kuhu lähete (seda vaid neilt, kel e-viisat polnud tehtud; e-viisat täites tuleb üles laadida ka reisi marsruut ja oma CV, E-viisa eelis ongi põhimõtteliselt intervju...

Iraan faktides

Kujutis
Ajalugu Iraan on üks maailma vanemaid tsivilisatsioone ning pärslaste ajalugu ulatub  ajani 5000 eKr.  Kõrgajal laius Pärsia impeerium (tol ajal nimega Ahhemeniidide riik) 5,5 miljonil ruutkilomeetril so umbes kaks korda suurem kui Argentina ja kolm korda väiksem kui praegune Venemaa.  5. sajandil eKr elas Ahhemeniidide riigis ligikaudu 50 miljonit inimest ehk arvatavalt 45% maailma rahvastikust; ühegi impeeriumi elanikkonna osakaal maailma rahvastikus pole varem ega hiljem nii suur olnud.  Islam jõudis pärsiasse alles 7. sajandil ja seega on see määranud vaid väikest osa nende tsivilisatsioonist.  Maailma esimesed tuuleveskid leiutati Iraanis  Maailma esimene postisüsteem on arvatavasti pärit Pärsia aladelt (550eKr)  Iraanis asub 22 UNESCO Maailmapärandi nimekirjas olevat vaatamisväärsust 70% rahvastikust on nooremad kui 30 aastat.  70% inseneeria ja loodusteaduste üliõpilastest on naised.  Iraan on üks suurimaid põgen...

Enne minekut: hirmud, tavad, teadmised

Kujutis
Mida võiks teada enne minekut? 1. Viisa . Viisat saab taotleda lennujaamas, ei pea jantima (loe: passe edasi-tagasi saatma) Helsingi konsulaadiga. Viisa eestlasele maksab lennujaamas 75 eurot + mingi arusaamatu paberite vormistamise tasu kolm dollarit (mis oli ilmselgelt ametnike korruptsiooni business, aga katsu sa seal piiritöötajatega vaidlema hakata!) Kõige ametlikum leht on evisa.mfa.ir/en/. Mingi osa inglise keelseid reisisaitidest, mis annavad päris head reisiinfot on tehtud ühendriikide elanike või brittide poolt - nemad vaesekesed saavad Iraani viisa ainult siis kui neil on ette näidata Iraani turismibüroo kinnitus, et nende riigis viibimine toimub ainult reisibüroo kontrolli all. Näib, et alates 2017. aastast on leitavad lennujaamas viisa taotlejatele soovitused teha 3-4 päeva enne riiki saabumist elektrooniline nn eelviisa mida nad oma lehel nimetavad E-viisaks. Kas ikkagi mõistlik see ette teha või mitte, ei oska öelda. Aja ja sisetunde küsimus. Kohustust ei ole...