Postitused

Festina lente *

Kujutis
Pai elu sai üle vaadatud, kopsud hipihaisu täis tõmmatud ja suund on peagi mägedest alla, kodupoole. Hipid ei loe võrkkiiges enam ammu raamatuid, vaid hoopis Instagrami Arutasime palju nende muudatuste üle mis siin toimunud on. Vist kõige suuremaks võib pidada hiinlaste invasiooni. Vaat see on rahvus mis lähema kümne aasta jooksul muudab maailma turismindust kõvasti! Kõvasti! Juba tänava äärsed sildidki (poed, restoranid, massaažisalongid) on suuresti inglise ja nüüd ka hiina keeles ja hiina turiste kohtab tänaval palju! Lugesin kuskilt, et nad bookivad oma reisi juba hiinas suurte tuurioperaatorite poolt, need omakorda kasutavad siin väiksemaid hiina reisiärisid, nad ööbivad ainult hiina hotellikompleksides, söövad hiina restoranides ja šhoppavad hiina ärimeestele kuuluvates kaubanduskeskustes ning hiinlaste omanduses olevates suveniiripoekestes. Peaaegu miskit ei jää sellest turismirahast tailastele. Masendav. Ja see business kasvab kümnetes kordades! Nende...

Pai - muutunud hipiküla

Kujutis
Mõtlesin kaua, kas ma Paist üldse postitust teengi. Avastasime selle koha üsna juhuslikult kümme aastat tagasi, Lonely Planet tutvustas seda tol ajal off the beaten track-  kohana ning tulime väikesesse hipikülla ainult paariks päevaks, kuid jäime pea nädalaks ja tol ajal jäid kõik Mae Hong Sonid ja karenite külad vaatamata, sest linna vaib oli lihtsalt nii mõnus- just selline hipi-place nagu olid Kagu-Aasiat ette kujutanud. Elasime siis mõnusates bangalotes jõe ääres ja makstes kolme peale umbes 10 eurot majakese eest. WC oli bangalo küljes, kuid vetsu seinte ja katusse vahel olid kõrged vahed ja gekod ning muud loomad tekitasid tunde, et elad pooleldi džunglis. Sooja vett polnud kunagi. Nagu filmis! Jagasin tol ajal oma vaimustust kõikidega ja juba pool aastat hiljem sõitis sinna 8-pealine sõpruskond, hiljem on seal käinud paljud mu tuttavad ning mu reisisemud Katrin ja Pille veedavad seal igal aastal kuid.  Kuid külake on muutunud kõvasti. Unisest hipikülast, k...

Proua, siin te olete juba olnud!

Kujutis
Erinevalt kolmest eelmisest korrast tegin seekord Chiang Mai kohta isegi eeltööd. Varasematel kordadel on Põhja-Tai pealinn olnud mul paaripäevane vahepeatus ümbruskonna riikidesse minekul, kuid seekord sai siia ekstra tuldud! Allikad internetist üldiselt nimetavad linnas 'must visit' paigad:  külasta templeid ja pühakohti, eriti mäe otsas asuvar Doi Sutlepi  pühapäevaturg (vanalinnas Ratchadamnoenil) või laupäevaturg (Wui Lai Market) ööturg ja selle söögipaigad   Doi Inthanoni rahvuspark või Elephant Nature Park  seikluspargid, näiteks "Flight of the Gibbon" (ziping äärelinnas nn džunglis)  söö, lase end masseerida või chilli vegan kohvikutes ning hellita end peenetes boutique hotellides, näiteks mõnes sellises  mine mõnele toidukoolitusele  külasta mõnd Tai boksi showd (Tehtud!) (Eelmisel reisil Tai boxingul, laval!) Endale tegin oluliselt lühema listi: mine massaaži Tai naiste paranduskeskusesse (ex-vangide juur...

Praktiline ja ebahuvitav päikesereis

Kujutis
See postitus on pühendatud kõikidele hingelt noorele inimestele! Jeerum, kui raskeks läheb ikka vanast peast reisiotsuste tegemine. Kui algselt on talviseks lühireisiks ainult kaks valikukriteeriumit: - et oleks päikeseline ja soe (päris soe, mitte 20 kraadi!) - et pilet ei oleks üle 600 euro ... siis hiljem hakkab tekkima igasuguseid imelikke soove, mis vähendavad OLULISEL määral kaalukausil olevate riikide valikut: näiteks, et lendude aeg kokku ei oleks üle 20 tunni,  et riigis läbitavad vahemaad oleksid mõistlikud, et kogu aeg saaks süüa maitsvat toitu, et eksterjöör oleks kaunimapoolne, et saaks massaaži, et saaks ujuda, et kogeks midagi uut jmt. Noor blogilugeja peaks siit tegema kiired järeldused- reisi nagu jaksad, kui oled veel kogemusteta ja paindlik ning reisi võimalikult ebamugavates, raskesti läbipääsetavates ja (mitte tingimata ohtlikes, aga mitte ka ülearu mugavates) riikides, sest keskealisena tulevad igasugused totrad kiiksud ja soov kogeda puhkusea...

Võidupüha matk - 33 000 sammu

Kujutis
Reede hommik Brasovis tervitab meid raju vihmaga. Algavad vaidlused erinevate ilmaäppide tõepärasusest. Arvestatavaid ilmavalikuid jääb lõpuks kaks- üks äpp näitab, et sajab terve päeva kõva vihma Brasovi ümbruses (tempr. 26 kraadi) ning teine mis näitab, pilved-päike ilma, lõunase tugevama sajuga. Jessuke, küll võivad noored inimesed seda ilma ikka nii tõsiselt võtta! Juttu jätkub tunniks... Alternatiiv toas kükitada? No ei, Võidupüha matka saab teha ainult üks kord aastas - ei ole halba ilma, on valed riided. Vihmakeebid välja ja teele! Terves vanalinnas ei pista koer ka nina uksest välja, aga meie ajame oma vähendatud kogustega seljakotid selga - veepudelid ja tipuõlled, toidud kaasa (oma 3-4 kilo tuli kindlasti ära)  ja udjama! Piatra Craiului rahvuspargis on kümneid matkaradasid ja mägedes väikeseid chalette ehk mägionne, kus raha eest (6,5 eur) saab ööbida - oma madrats ja magamiskott kaasa! Cabana Curmaturas saab ka soodsamalt- telkimine maksab maja ees mäenõl...