Praktiline ja ebahuvitav päikesereis
See postitus on pühendatud kõikidele hingelt noorele inimestele!
Jeerum, kui raskeks läheb ikka vanast peast reisiotsuste tegemine. Kui algselt on talviseks lühireisiks ainult kaks valikukriteeriumit:
- et oleks päikeseline ja soe (päris soe, mitte 20 kraadi!)
- et pilet ei oleks üle 600 euro
Ise olen samuti kahel korral Taist kirjutanud (2009 ja 2010), kuigi pikema blogivaba reisi Kesk- ja Põhja Taisse tegin hoopiski 10. aastat tagasi.
"Elämä on ihmisen parasta aikaa" Matty Nykänen
Jeerum, kui raskeks läheb ikka vanast peast reisiotsuste tegemine. Kui algselt on talviseks lühireisiks ainult kaks valikukriteeriumit:
- et oleks päikeseline ja soe (päris soe, mitte 20 kraadi!)
- et pilet ei oleks üle 600 euro
... siis hiljem hakkab tekkima igasuguseid imelikke soove, mis vähendavad OLULISEL määral kaalukausil olevate riikide valikut: näiteks, et lendude aeg kokku ei oleks üle 20 tunni, et riigis läbitavad vahemaad oleksid mõistlikud, et kogu aeg saaks süüa maitsvat toitu, et eksterjöör oleks kaunimapoolne, et saaks massaaži, et saaks ujuda, et kogeks midagi uut jmt.
Noor blogilugeja peaks siit tegema kiired järeldused- reisi nagu jaksad, kui oled veel kogemusteta ja paindlik ning reisi võimalikult ebamugavates, raskesti läbipääsetavates ja (mitte tingimata ohtlikes, aga mitte ka ülearu mugavates) riikides, sest keskealisena tulevad igasugused totrad kiiksud ja soov kogeda puhkuseaega lihtsalt ja mugavalt ning paraku ka võimalused neid soove finantseerida.
Ma kirjutasin sellest juba aastaid tagasi, et kardan et adventurous-travel-time periood elus on üllatavalt lühike ning tasub lükata palmi- ja rannapuhkused võimalikult tulevikku, kuna karta on, et need bali-ja-tai-ja-goa-ja-tenerife-jt soojamaa rannapuhkused need jõuavad nagunii 50. eluaastaks kohale, ning sealt enam tagasiteed ei ole. Kurat, nad jõuavad varem!!!
P.S Nüüd kui kevadreiside otsused on tehtud mõtlen takkajärgi, et ma tegelikult igatsen natuke siiani Hanoi hirmutavailt liiklustihedaid tänavaid, Kambodža urkahotelle, Indoneesia saartel unedesse tungivaid islami palvuse kutsungeid, Birma või Sumatra ebatavalist (ja mitte eriti maitsvat) toitu, juurviljapõuda ning meeletut sooja veega pesemiseigatsust Himaalaja mägedes, Delhi vanalinna tänavate kusehaisu ja turgude vürtsilõhnu, Katmandu tänavatel lõputult kõlavaid om-mani-padme-um mantraid ja viirukilõhnu, Rumeenia kulunud plüüsistmetega ronge.
Ühesõnaga kõige seda natuke ebamugavat ja võõrast mis on jätnud minusse sügava jälje ja teinud mind paremaks inimeseks. Ma loodan väga, et peagi tuleb ka selline reis!!!!
Ühesõnaga kõige seda natuke ebamugavat ja võõrast mis on jätnud minusse sügava jälje ja teinud mind paremaks inimeseks. Ma loodan väga, et peagi tuleb ka selline reis!!!!
Olen endas ehk pisut pettunud, aga mis teha - tuleb siis seekord hea toidu ja hea massaažiga päikseline Põhja-Tai puhkus, seiklema lähen suvepoole hoopis Euroopasse. Ei ole sugugi kindel kas tõsisemale reisisellile siit mingit sisukamat blogilugemist tekib, sest Tai on eestlaste niivõrd tavaline puhkusekoht ning reisijate huvi näib kalduvat eelkõige rannakuurortitele.
Arvatavasti ei ole mul millegi uuega või olulisega panustada ning ausalt öelda olen pidanud Tai kuningriiki võrdlemisi ebahuvitavaks riigiks juba kogemusega rändurile, eriti pärast viimaste aastate ekstreemsemaid reise.
Internetist leiab Tai asjakohast lugemist piisavalt palju, vt seljakorirändur ja trip.ee.
Arvatavasti ei ole mul millegi uuega või olulisega panustada ning ausalt öelda olen pidanud Tai kuningriiki võrdlemisi ebahuvitavaks riigiks juba kogemusega rändurile, eriti pärast viimaste aastate ekstreemsemaid reise.
Internetist leiab Tai asjakohast lugemist piisavalt palju, vt seljakorirändur ja trip.ee.
Ise olen samuti kahel korral Taist kirjutanud (2009 ja 2010), kuigi pikema blogivaba reisi Kesk- ja Põhja Taisse tegin hoopiski 10. aastat tagasi.
"Elämä on ihmisen parasta aikaa" Matty Nykänen