Ostud
Vabandust, aga järgmine peatükk on neile kellel raha taskus sügeleb. Vaesed ärgu lugegu! (jah, see käib ka sinu kohta Tiiu). Tavaliselt ma ostudele tervet postitust ei pühenda, aga seekord kitsastes oludes- vähe aega, vähe raha sai siiski raskema seljakotiga naastud kui plaanisin.
Miks siis selline imeline tee just siin kasvab? Esiteks, milline kliima - Sikkim on ju looduslik paradiis! Vaid poolel protsendil riigist kasvab 26% kogu riigi looduslikust mitmekesisusest! India õitsevatest taimedest 26% kasvab just siin, muuhulgas leidub siin 424 tüüpi erinevaid ravimtaimesid. Lisaks 362 liiki sõnajalgu, 448 orhideeliiki, erinevaid rododendroneid 37 sorti ning 400 erinevat liiki liblikaid, 227 looduslikku mägijärve (millest turistid saavad külastada vaid kahte!). Sikkimi kaukas on 28 mäetippu, 22 liustikku, 104 jõge jne.
Kindlasti on India üks kivide ja ayurveda maa!
Pole kahtlustki Darjeelingu tee on üle ilma tuntud. Ilma selleta Darjeelingust ei sobigi lahkuda, eks? Vähem on tuntud Sikkimi orgaaniline must tee, mis on ometi asjatundjate hulgas kõrgelt hinnatud.
Sikkimi, nagu ka Darjeelingu tee puhul on kõige kuulsam must tee - first flush ehk esimene korje mis toimub veebruarist aprillini ning mis mõnede andmetel on veel kordi parem kui Darjeelingu tee. Sikkimi kuulsad teed on pärit valitsusele kuuluvatest 177 hektaril laiuvatest Temi tea istandustest, mis valmistavad suurepärast teed juba kuuekümnendatest. Alates 2005 aastast kasvatatakse ühe Šveitsi instituudi juhendite järgi vaid orgaanilist teed. Sikkimit peetakse üldse öko-osariigiks, kõik orgaaniline on siin hinnas ja hinnatud.
 |
| Tundmatu orhidee Hidden Forest öömajas, Gangtokis (Ivo pilt) |
Just selles suurepärases erilises kliimas, üle 2000m merepinnast ning savisel pinnasel saabki kasvada suurepärane tee, mis darjeelingu teega võrreldes omab teatud vürtsist nüanssi (veebist leitud lause, minusuguse teevõhiku suust ei saa midagi sellist tulla).
Nüüd, oma hommikuse kohvi asemel teed rüübates mõtlengi sageli neile mägedele!
Teed sai kaasa ostetud kõvasti! Musta, rohelist, oolongit ja valget teed. Tuleb üks kõva teeaasta !
Kindlasti on India üks kivide ja ayurveda maa!
Ühe tundmatutest kividest kee ostsin, see läks mul kummalisel kombel kotist kaduma, aga tühja sest. Muidugi igast ayurveda lõhnadega kosmetsi sai soetatud. Tiibeti meditsiinivaramust ka mingeid kreeme- jahutava ja soojendava, sest mine võta kinni mis tüüp ma parasjagu olen. Ah jaa, ja isegi Tiibeti Meditsiinikeskuses arsti juures käisin tervist kontrollimas - katsuti pulssi, vaadati keelt ja silmi ning tunnistati täiesti terveks! Tule taevas appi- minu eas! Minusugusele hüpohondrikule oli see muidugi mõningane pettumus, olin rahapaki juba valmis pannud ja lootsin kodumaal kelkida vastiku maitsega purudest kokkukeeratud kuulikeste õgimisega. Kas TÕESTI midagi ei leidu?! Tiibeti arstionul ei jäänud muud üle kui pettunud olekuga välismaa maadamile vastu tulla - arvet kirjutades lisas, et peaksin sööma kergemat/lahjemat toitu. Muidugi, teravam vaatleja suudaks ka ilma meditsiiniteadmisteta sellise info minu paksudest põskedest välja lugeda :-). Igatahes Rene Bürklandi 2-aastast järjekorda ei pea ma enam koormama, olen 1,5 euro eest saanud täisteenuse.
Nõrgemad naisterahvad lüüakse oimetuks tohutu sallide ja saride valikuga. See pole muidugi Sikkimi teema, vaid üle India kestev konstantne sallifestival. Ehkki enamust neist müüakse kašmiirsallide ja pašaminade nime all, siis nii see muidugi pole, eriti kui hinnad kõiguvad 1- 40 euro vahel. Lennujaamades muidugi nii odavad kaubaga ei kaubelda - Delhi lennujaam pakub enamasti 100 -200 euroseid salle.
Ostsin ainult 2 - ühe neist Tiibeti põgenike keskusest toetamaks pagulaste integreerumist (hea vabandus, eks?) ja teise lihtsalt sellepärast, et ta oli kašmiirsalli kohta ebanormaalselt odav (17 euri).
Pisut kardemoniseemneid ja kurkumit.
Pongestasin naba paigast, et leida isale üht Organic India toodet (toidulisandid, maitseained, ayurveda nodi) ja mille tooteid eelmiste reiside põhjal tundus olevat igas poekeses. Seekord polnud seda kuskil! Isegi Chandni Chowkil, Delhli kõige kirjumal turutänaval, kus mul ei olnud vaimiset jaksu üle 200 meetri traavida. Üldse Sikkim ei näinud olevat eriline ayurveda keskus - see praktika on vist enam levinud Keralas ja eks ka seal kus on turistid- Rishikesh näiteks kubises nendest toodetest.
 |
| Tiibeti paglaste toetuskeskus on oma esialgse mõtte minetanud, sest pole enam Tiibeti lapsi kes üle piiri salaja tuleks ja kellele kulutuuri ja keelt õpetati. Nüüd assimileeruvad kõik lapsed Indialasteks. (India annab kodakonduse ja lubab nad oma koolidesse) Seega praegu teeb keskus käsitööd ja müüb seda. (Ivo pilt) |
 |
| Käsitsi joonistatud kirjapaberid (kaardid) |
 |
| Tiibeti pagulaskeskuse (Darjeelingu lähedal) töökoja kangastelgedel valmivad vaibad |
Lühidalt kõik ja ega 100 euro eest palju muud ei saagi.
Unustasin kohe alguses oma postitustes märkida, et India rahakriis lööb turistide elu küll täiesti sassi. Kuuldavasti olevat reisibürood isegi osaliselt grupireise tühisatanud...
Kui tavaliselt soovitan reisida pangakaart taskus (ja ärge unustage oma panka teavitamast kui Indiasse või Nepaali lähete- muidu suletakse teil ootamatult kaart kui teete oma esimese 300 eurose väljavõtte) siis Indiasse tasub SEEKORD kaasa võtta eurosid.
Kui tavaliselt soovitan reisida pangakaart taskus (ja ärge unustage oma panka teavitamast kui Indiasse või Nepaali lähete- muidu suletakse teil ootamatult kaart kui teete oma esimese 300 eurose väljavõtte) siis Indiasse tasub SEEKORD kaasa võtta eurosid.
Nimelt on 500- ja 1000- ruupiaste kupüüride käibelt kaotamine tekitanud meeletud järjekorrad sularaha automaatide juurde. Kui mõne ees järjekorda pole, siis on see tühi. Tasub seisma jääda sinna kus on 20-30 inimest ja seista tuleb 2-3 tundi. Meie Indias oleku ajal sai üks inimene korraga ühest automaadist välja võtta 2000 (27,6 €) ruupiat korraga! Lennujaamas oldi suuremeelesed, eriti halva kursiga õnnestus saada 80 euro eest 4900 ruupiat.
 |
| Sularaha järjekord Dehlis (2 automaati, 2 järjekorda). 15 minutit oli mul kannatust, siis lahkusin. Järjekord ei liikunud sammugi edasi. |
See eest rahavahetuse kontoreid leidub linna peal küllaldaselt. Ja neis enamasti ei ole järjekordi, mõnes kohas öeldakse, et raha on praegu otsas, tule õhtul kell 18 (kui turud hakkavad otsi kokku tõmbama ja sularaha vaja kuhugi paigutada) – aga kindel on, et sularahavahetuspunktides alati saab raha. Võibolla palju üle 100 euro ei õnnestu korraga vahetada, aga siit nurgast 100, sealt 100 .... Pealegi ei ole paremat distsipliinimeetodit šopamaaniale kui tühi rahakott. Kehvem lugu on muidugi siis kui plaanid paarinädalasele mägimatkale minna ja ning seal vaja transpordi, öömaja, giidi teenuse, lubade eest sulaga maksta.
Aga uue aasta alguses näib olukord jõudsalt paranevat:
Aga uue aasta alguses näib olukord jõudsalt paranevat:
Värske uudis 17. jaanuarist - üks pank hakkab andma juba 10 000 ruupiat (u 137 eurot) korraga ning nädalalimiit kasvab selles pangas 500 euro peale.
Tasub värsketel uudistel silma peal hoida - võibolla mu manitsused sularahaga reisimise kohta kaotavad kevadeks juba kehtivuse.
 |
| India ostud 2017: mõned ayurveda ja tiibeti kosmetsid, üks superäge õli, kõvasti igat sorti teed, kardemoni seemneid, kurkumit ja 2 väikest sallikest siis ikkagi ka. |