"Minna või mitte minna?! Alati minna!!!" (onu Bella)

Sikkim, India kõige uuem osariik-  selline India mis mulle väga-väga meeldis!

Kel meeldib Põhja-India, Nepaal, mäed ning rahulikud, võiks isegi öelda eba-indialikud inimesed, siis see on teie sihtkoht! Ja ärgem unustagem külma! Sama käib ja Lääne-Bengali osariigis asuva Darjeelingu kandi kohta, mis on küll märgatavalt lõuna pool, aga mis sellegipoolest mõnusalt rahulik. 

 Kindlasti tasub enne minekut uurida üht-teist piirkonna kliima kohta. Palavuse peale pole mõtet loota. Tõsi, aastad on erinevad ja ühel detsembripäeval õnnestus 2 tundi kanda ka T-särki, aga pigem tasub mõnusa jopeilmaga arvestada. Villasokk ikka kotti, karvamüts kaasa! 3800 peale minnes kindlasti kindad taskusse! 

Kõige vihmasem on aeg on juunist septembrini, mil on ühtlasi ka kõige soojem. Vihmaperioodi külastuseks ei soovitata - hotellide hinnad on siis kõvasti odavamad, kuid maalihked ja vihma tõttu ärauhutud teelõigud on tavalised ning transport võtab aega või mõnesse piirkonda üldse ei saagi.
Samuti lõpetavad kõik või enamus matkakorraldajad selleks ajaks töö. Tundub siiski, et kevad - märtsist maini ja sügis - septembri 2.poolest novembrini keskpaigani oleks kõige ideaalsem. Seda peetakse ka high seasoniks, kuna taevas on kõige selgem ja mäed paremini näha. Ning lilled hakkavad just õitsema. Oma näitel julgeksin siiski ka aastavahetust soovitada :-) - hotellid võiks siiski viimasel juhul varakult broneerida, lastel on koolivaheaeg ja Indialased on kõvad siseturismi harrastajad. 

 Tubasid nad ei küta ja kui me päris mitmes kohas käisime hotelli või restoranis välisust sulgemas, sest kinnastega söömine hakkas ära tüütama, siis viimases kohas Pellingis sai selgeks, et välisuksi hoitakse hotellis sellepärast lahti, et soe (9 kraadi!) ruumi sisse tuleks!!!! Oma tuppa astud nagu jääkappi. Mõningates hotellides on võimalik ka lisatasu eest radiaator tuppa soetada; ise seda ei praktiseerinud, sest jutu põhjal levitas mingit õlihaisu. Vana hea täisvarustuses voodissehüppamine on juba selgeks saanud - tekk vaja kahekordseks peale voltida (lisatekke annavad lahkesti) ja villamüts pähe.

Uni oli muide külmas imehea! Isiklik soe magamiskott kaasa poleks paha mõte.

 Riietusest

 Kaalusin kaua mis jalanõud kaasa võtta. Ikkagi külm detsember, aga et pikka lumes olekut ei olnud plaanis, samuti pikka matka, seega jäid matkasaapaid koju. Olid suvalised suvetossud, aga soojad sokid (ja päikesetõusu vaatamiseks topeltsokid) hädavajalikud. Kihiline riietus ühesõnaga. Karupüksid ei teeks paha. Peenem proua ostab ökoloogilise meriinovilla-siidi segu spordipesu sobivast poest.

 Liiklusest

Lennata saab hetkel Bagdogra sõjaväe lennuväljale, Lääne-Bengali osariigis. See lennuväli on avatud ka turisimilennukitele (Spice Jet, Jet Airways jt lennuliinid; juba kontrollisin- viimasega edasi-tagasi ots umbes 124 euri veebruaris-märtsis 2017) sest uut Sikkimi lennuvälja- Pakyong Airport- mis hakkab asuma 35 km osariigi pealinnast Gangtokist, alles ehitatakse. Pidi küll 2016 valmis saama, aga India värk… ise nad arvavad et 2020 peaks kindlasti valmis olema.

Praegu siis saab lennata Bagdorasse, Gangtokist 124 km kaugusele ja see on hea alguspunkt Darjeelingu külastamiseks. Sealt põhja poole jääbki siis Sikkim. Teine variant oleks läheneda piirkonnale Dehli poolt hoopis rongiga: sel juhul jaamad New Jalpaiguri and Siliguri on need mille peale tuleks siht võtta. Kuigi 26-tunniseks sõiduks peaks mõnevõrra aega ja närvi varuma. Ma ise sõidaks rongiga kindlasti, aga siis juba kohapeal Himaalaja kuulsa rongiühendusega - näiteks Silgurist Darjeelingusse (ca 7h) ja sealt siis võib selle mängurongi auruveduriga veel 2h otsa linnas teha. 

 Autoga saab muidugi kõige kiiremini- Darjeelingisse jõuab lennujaamast 3-4 tunniga kui liiklus on normaalne. Fikseeritud hinnaga džiip-taksod on lennujaamas ootel ja umbes 5h (3000 ruupiat) öeldakse nende sõiduajaks Sikkimi pealinna Gangtokki. Kõik võtab KOHUTAVALT aega!!!!

Autosid on Indias tekkinud viimastel aastatel kõvasti neid saab endale nüüd lubada ka keskklass ning näiteks Darjeelingu linn on ehitatud niiviisi mäeküljele, et sealsed kitsad tänavad on napilt kaherealised ning mahutavad vaevu suured autod üksteisest mööda sõitma. Mingeid India punne seal üldse ei kohta!

Parkimine on midagi täiesti uut, millega nad veel üldse hakkama ei saa. Pole selliseid tühjasid platsegi linnas, paari aasta pärast võib seal paras kaos olla. Kui suvalisel hetkel peatub linnatänaval üks auto ja mingi perekond hakkab seal oma asju kolima, siis ootavad kõik kes liikluses. 

Aga üks äge asi on neil ka- Sikkimi politsei on kehtestanud tuututamise keelu. See on neil uus seadus- pidi alles 7 kuud olema kehtinud. Aga see on äge, üldiselt India ikka väsitab mõnevõrra ja seda kui palju liiklusmüra selleks kaasa aitab, saad aru alles siis kui see ootamatult Gangtokile lähenedes kaob.

Põhimõtteliselt sõida nagu kodus!!!

Sikkimi politsei on liikluse kontrollimise võtnud pühaks asjaks. Nende koduleht on uskumatult värviline ja manitsev ning kontrollimatud tuututajad saavad kas 550 või 1000 (ei õnnestunud täpsustada) trahvi. Igatahes on see piisavalt suur summa, et autojuhid suudavad end edukalt kontrollida ka siis kui sisenevad tuututajate osariigist. 

 Load

 Kõigepealt tasub teada, et kui muidu saab India viisat veebist ka e-viisana teha (saad templi passi lennujaamas) siis Sikkimi külastaja peaks selle kindlasti eelnevalt saatkonnas tegema. St tavaline saatkonna viisa (tähitud postiga saata Helsingi saatkonda või kes soovib tehku läbi reisibüroo) aga ankeeti siis kohe märkida külastatavate paikade reale, et plaanis Sikkimit külastada.

 Järgmine luba tuleb hankida enne piirkonda sisenemist. Lonely Planeti juhatuste järgi saab seda teha Kolkatas (Lääne Bengali pealinnas) või Darjeelingis. Autoga/bussiga Darjeelingu poolt saabujad saavad teha ka Lääne-Bengali - Sikkimi vahelises piirpunktis Rangpo linnakeses. Eks see võtab seal omajagu aega, aga vaba aega saab restoranis parajaks teha. 

Piirkonna luba kehtib tavaliselt 30 päeva ja seda saab Gangtokis või Pellingis 30-päeva veel pikendada. Kui korra Sikkimist välja sõidad, siis tuleb 3 kuud oodata, enne kui uut luba taotlema saab asuda. Standard-loaga saab külastada suuremat osa osariigist - täies ulatuses Lõuna-Sikkmit, suuremat osa Lääne-Sikkimit ja põhja osa kuni Singhikini. Ida pool on suures osas sõjaväe kontrolli all- Gangtokist ida pool algab juba peagi Hiina piir. Lisaks tuleb erilubasid taotleda kõrgmäestikus matkamiseks- neid antakse ainult 15 päevaks. Eraldi luba tuleb taotleda veel Tsomgo järve äärde minekuks (18km piirist) ja vist ka teatud kloostritesse minekuks (millegipärast oli vaja hunnik ankeete täita ja 4 pilti) mis asuvad selles piiritsoonis.
 Erilubasid teatud piirkondade külastamiseks teevad kohalikud reisibürood - igal tänaval turistipiirkonnas on ikka mõni travel agency ja tõtt öelda ilma nendeta, spetsiaalse korralduseta niikui nii eripiirkonda ei pääse, omal ju ka niikuinii autot kaasas pole…
Sobiv reisigrupp, kelle jaoks üldse lube tegema hakatakse algab kahest inimesest ja kui grupp on koos, siis aetakse paberid korda 24 tunniga. Sellest tulenevalt soovitaksin sooloreisijal varuda hulgim aega, sest kogu Sikkimi peale õnnetus näha vaid ühtesid hallipäiseid hipituriste Pellingi linna lähedal populaarsel jõulupuhkuse perioodil- nii et shared taxidega üksipäini tundmatusse kimamine läheb kaunis kalliks ja vist võtaks ka aega... Seikluslikumat inimest ärgu peatagu aga miski! :-) 

Tasuks veel teha kaasa ka passikoopiad ja viisakoopiad. Ja Sikkimi loa koopia või kui see näiteks on tempel passis, siis sellest lehest koopia. Igaks juhuks veel paar passipilti kaasa, suurust eriti ei mõõdetud, mul oli neid kaasas erinevaid, igast ajastust. 

 Sikkim- äge koht ja külmasõbrast matkahuvilisele rangelt soovitatav!
Tahaksin täitsa tagasi minna küll. Kel huvi, võtke ühendust- hakkame planeerima.