Kloostrid

Sikkimi endine kuningriik, praegune India osariik on 6 korda väiksem kui Eesti, aga see seal on oma 30 erinevat budistlikku kloorstit! Võibolla enamgi, aga wikipediast rohkem ei leidnud.

Mul ei ole küll kuskilt võrdlust võtta, aga võimalik et see on üks maailma kõige kloostritihedam piirkond (arvestades maa ala kus on üldse võimalik elada). Päris palju on neid ka väiksematest riikides - Jaapanis ja imelikul kombel ka väikeses Singapuris.

Hulk selliseid klooosterid sai läbi kapatud. Mõned väga uhkelt seest ja väljast renoveeritud, teistel renoveerimistööd pooleli. Päris halvas seisus ja mahajäetuid ei näinudki. Usk ei luba neid oma pühamuid käest lasta, pole nagu kodumaal, kus Imbi ja Ärni kõigepealt enda kõhud täis ahmivad, siis muu kirikliku või usulise (ilu) tegevusega aega veedavad.

Kindlasti oleks tore olnud mõnes ka pikemalt peatuda, ses osas osutus ülemöödunud aasta Namo Buddha kloostri tagasihoidlik palvereänduri öömaja ning munkadega einestamine meeldejäävaks ja tagantjärele eriliseks kogemuseks.

Sarnaselt Nepaali kloostiga munkade isiklikkesse ruumidesse võõraid ei lubata, küll aga õnnestus seekord käia läbi kõik tähtsamad palveruumid või kambrikesed. Suures osas on need sarnased, aga mul on seda on väga raske hinnata või neid kirjeldada - tunnen ennast ikka täitsa rumalana neid kommenteerima. Proovisin infot juurde otsida ning end harida, aga asi läks veel segasemaks - pole mõtet tumba-jumba heietusi budismist siin lugeda...
Huviline võib üht-teist kloostritest  (üle ilma) ja budismist leida siit 

Mu lemmikumaks kloostriks sai tilluke Sanga Choeling Monastery, mis on üks Sikkimi vanemaid kui mitte kõige vanem kooster. Asub Pellingi lähedal ja on väike- nagu aru sain, siis teenib seal peamiselt üks munk. Igatahes on see klooster peatumiseks vaid meessoost munkadele.

pilt: wikipedia

Leidsime kloostrist ühe toreda jutuka munga, kes kutsus sisse ning rääkis kloostrist ja maalingutest. Mees on ise siinkandist pärit, kõvasti budismi õppinud - Gangtokis 12 aastat ja veel kuskil 6 aastat ja siis veel praktikat kuskil. Peale õpinguid on ta kodukloostisse naasnud ja selles juba 30 aastat teeninud.  Ta ise küll palju üle 40ne ei paistnud, aga mine tea - võibolla loetakse kloostriaega juba poisikesest peale.

Mees näitas meile tahvleid, millega seinamustreid tehakse ning budislikke tekste kopeeritakse.

Meil oli võimalus soetada 200 ruupia eest väike tiibeti värvides kaelatalisman, mille lõngamustrite sees on budistlikud mantrad. Mees võttis kaelapaelad enda kätte, luges neile pühitsused peale, tilgutas mingit püha vett ja vehkles vist ka miski harjakesega, ei julgenud väga jõllitada. Viimaks sidus ta need meile kõigile kaela. Saime endale kaitsvad talismanid (sain aru, et need kaitsevad meie füüsilist keha ja eriti just kõrguste eest).

Väga pühalik tunne oli. Kannan siiamaani kampsuni all, vast mitte igavesti, aga väljakujunenud traditsiooni järgides võtan alati uuele reisile mõne eelmisest reisist kaasa toodud ehte/eseme ja nüüd on selge mis järmisele reisile minuga kaitsvaks talismaniks kaasa tuleb!

Talismanid

Munk lugemas palveid talismanidele

Kloostites sees pildistada ei tohi, seepärast vaid paar pilti:

Kurrunurruvuti saare kuningas?! Pipi isa Budislikus koostris? (Ivo pilt)

Aga internetist leidsin paar pilti, mis kirjeldavad seda kuidas kloostrimaalinguid parandatakse. Sanga Choelingi tillukese kloostri vana 1. korrust peamist suur palveruumi renoveeriti 3 aastat. Minu hinnangul oli see umbes 30-80m2 ruum - maast laeni seinamaalinguid täis. Suur töö. Käsitöö.

Soumya Bandyopadhyay PhotoBhurst.net

https://www.flickr.com/photos/. MandfredSommer

Väga hea õhkond oli ka Pemayangtse kloostris (2085 m merepinnast), samuti 1700 a paiku ehitatud vana, väärikas ja üks kuulsamaid.
Klooster on tänaseks aktiivses kasutuses- väikesi mungapoisse oli klooster paksult täis - omal ajal ehitatigi see klooster puhtalt Tiiberi päritolu munkadele ning neid valitakse siiani vaid Sikkimis elavast kohalikust bhutia hõimust. Keegi Chodar Namgyal at Rabdentse - selle kloostri looja ja Sikkimis üks peamisi budismi levitajaid - otsustas omal ajal, et iga Sikkimi pere vähemalt kolmest pojast peab 2. poeg tulema sellesst kloostrisse teenima. Mees seisis ka selle eest, et lisaks religioosele tegevusele hoiti õpetuste kõrval elus vanu Sikkimi traditsioone,  muuhulgas õpiti relgioosseid tantse  (mystery plays) ning võitluskunste.
Vaadates seda rõõmsat elu seal kloostris tundus, et kõik vanad väärtused on suudetud taastada.

Elanikud samas paigas 90 aastat tagasi: 

Buddhist monks in the Pemayangtse Monastery, 1930 (Source: Stock Photo)

Ivo pilt

(Ivo pilt)