Vana Delhi

Main Bazaar, kuhu me 10 päeva tagasi napilt enne südaööd jõudsime jättis mulle kustumatu mulje, seepärast vaatasime elamispaigaks Paharganji piirkonda- vana backbackerite rajoon, piirkond mis tuntud oma soodsate hotellide, erinevate rahvusköökide ning söögiurgaste poolest asub kahe peamise Delhi raudteejaama - Old Delhi junction ja New Delhi - lähedal. Viimasest vaid paariminutise jalutuskäigu kaugusel.

Paharganj on olnud mitmete režisooride lemmikvõttepaik, peale kümmnete Bollywoodi filmide on seal filmitud ka Kate Winsletiga "Holy Smoke" kus peategelane läheb ennast avastama ja leiab guru, iseennast ning tema USA perekond tõttab India ashramisse kadunud tütart päästma ning asub "fixerga" tema peast püha guru haisu tuulutama.
Muuhulgas avastan, et Hollywood on Indiast mujaltki põnevaid võttepaiku leidnud, näiteks Christopher Nolan on armunud Radžastani ning "Pimeduse Rüütli" mõningad võtted on tehtud Jodhpuris kindluses (Mehrangarh fort) ning "Darjeeling Limited" enamus võtteid on tehtud Jodhpuris ja Udaipuris. Lemmik location näib olevat Mumbai, selle slummid ja raudteejaam- seal on tehtud palju filme, muuhulgas ka Rentslimijonär.

Main Bazaar

Meie peen 28 eurone tuba

Googeldame ning kuigi Paharganjis on sadu soodsaid hotelle (hinnad alates 5 eurost), meie otsus on selline, et kui ümbruskond on kole ja räpane ja "eriti päris India", siis oleks eriti mõnus astuda õhtusest kusehaisust oma mõnusasse puhtasse tuppa. Sestap otsutame jälle kulutada ning bookime omale 28 eurose hotellitoa - Aman Continental on selline uhke marmorpompöösus keset rahvarohket tänavat, teenindus seevastu mõnusalt ükskõikne- kui internet läheb pooleks päevaks ära, siis ei taheta seda esialgu isegi tunnistada, rääkimata siis probleemi parandamisest. Aga tegelikult meile meeldib siin- veedame päris palju aega toas. 

Nimelt on Tiiu jaoks oluline vetsupoti lähedus - tal juba 10. päeva on kõht lahti ning Delhisse jõudes pidi ta tundma end kangelasena- nimelt suutis ta oma kõhulahtisuse kõige ägedamal perioodil teha läbi 7-tunnise bussisõidu (kolme peatusega)!

Minul tõuseb uuesti väike palavik ning oma reisi viimase päeva oleme peaaegu täielikult toas- kehaline ja vaimne väsimus on nii suur.

Aga natuke sai ringi käidud ka.

Meie absoluutseks Delhi lemmikatraktsiooniks saab metroo- mõnus, puhas, kiire ja väga loogiline. Odav ka- enamus 1-3 peatusega otsad mida sõidame maksavad 8-10 ruupiat (10 senti) ning see säästab tuk-tuki meestega kauplemisest ning liikluskaosest. Päris ilma muidugi ei saa, vaatan kohalike pealt et indialased jala ei käi ning tavaline näib olevat, et metroojaamast võtad ikka oma järgmiseks teejupiks rikša või tuki.

1. vagun on igal rongil naistevagun. Kui mõni mees seisabki seal ning üritab vagunisse trügida siis kohtlevad naised teda nagu meie naised mehi Pärnu naiste rannas.... kõik mölisevad, aga ega meestele liiga ei tehta

Tavaline vagun (egk segavagun või meeste vagun) .
Millegipärast näib  metroo  olevat rohkem noorte ja moodsate inimeste päralt. Otse öeldes, neid maainimeste nägusid, keda maapeal (tänavatel) näeb, neid maa all  ei ole. Ilmselt see šetooni ostmine, õige rongi leidmine ei ole kõikidele jõukohane. Kirjaoskus ei ole siiski New Dehli asukate seas nii levinud kui võiks arvata.

Dehli vaatamisväärsustest on päris hästi kirjutatud siin blogis. Ehkki peaaegu kümme aastat tagasi, on pilt täiesti adekvaatne, isegi hinnad ei ole kuigi palju muutunud. Tasub tutvuda kui plaan Delhis 3-4 päeva veeta. 

Teisel Delhi päeval sõidame avastama Khari Baoli vürtside turgu.

Mõte on hüpata metroosse ja liikuda 1 peatuse võtta turule lähemale ning võtta siis tuk-tuk, aga alustame hoopis jalutuskäiguga ja liigume edasi mõttega, et kui pakkumine mõnelt tuki juhilt tuleb, eks siis õunte pealt vaatame....

Lõpuks üks turbaniga onu nõustub meid 100 ruupia eest turule viima (päris täpselt ta ei tea kus see vürtside turg on, aga Chandni Chowk- üks pikemaid ja vanemaid  shopingutänavaid mis juba iidsetel aegadel tuntud Delhis kui turupiirkond- on tuttav nimi. Ei ole taksojuhti, kes teed sinna ei leiaks.
Onu viib meid õigele tänavanurgale ning ligi 20 minutit kestev linnasõit on mõnusaks Delhi tundmaõppimiseks. 

Tõsi, me jääme oma lühikesel visiidil vaid vanalinna alasse, kahe peamise rongijaama lähedusse, Connaught Place külje alla, kuid kahe ja poole päevaga hakkab mulle tunduma, et vana Delhi on täiesti selge. Võin teile giidiks tulla!

Plaan on veel minna viimasel päeval metrooga sõitma või ehk mingit minaretti vaatama, aga teel Chandi Chowkist tagasi jõuame ainult jalutada ümber India suurima mošee ja olemegi täiesti väsinud.  Indias hakkab kevad suveks pöörama, tempertuur on juba +38 ning võiksin öelda, et mul läheb iga kord süda pahaks kui päikse kätte satun, olen nõus tänaval käima ainult nii, et mulle päike peale ei paista. Mõte päevitamisest ajab oksele.

Võibolla tuleneb see jälle nõrkusest, sest ootamatult on mul taas väike palavik tekkinud ning et ma kolme päeva pärast pean jälle kripsis-krapsis tööl olema, siis ei saa endale lubada pikemat haigestumist ning otsustan viimasel päeval nina hotellist mitte välja pistagi. Tiiul jälle on vetsupoti kummardamisest kopp ees ning tema tuuseldab täna linna peal.

Õhtul istume ühes neist Main Bazaari kuulsatest rahvusköökidest ja saame mõlemad toidud mida ära süüa ei jõuagi... seekord ei ole asi nõrkuses, lihtsalt Krishna Guesthouse köök ei sobi meie tundliku maitsega,  mida me siin kuu aja jooksul oleme hoolsasti timminud oleme (kuigi Tripadvisor annab köögile 4,5 punkti  viiest).

Eesti toitude järgi ei ole veel üldse isu tekkinud, kuid on tunne, et väga pikalt India toitude peale jääda ka ei suudaks. Enamik menüüd on tegelikult sarnased, sisaldades max 10 erinevat lihavabat India toitu. Kõik kastmepõhjad on sarnased ning maitsed ei tundu enam nii erinevad  (vt erinevaid paneeri retsepte siit) ning naanide osas oleme juba spetsialistid- korralikult lahti rullimata- küpsetamata naani  või niru parhatha peale krimpsutame nina.

Viimasel õhtul loeme hoolega raha, kas saab midagi osta veel või peaks ülejäänud raha lennujaamas tagasi vahetama või jääb seda hoopiski puudu kui oleme hotelli ja lennujaaama takso ära maksnud?

Napilt tuleb kõik välja. Takso tuleb meile 600 ruupia eest öösel hotelli ette.  Seda on muidugi palju, kui ise rongijaama juurest mingi venna kaupleks, saaks kindlasti 400-ga või soodsamaltki, aga me ei viitsi enam. Raha on, miks mitte-  laiame kuniks võimalust.

Main Bazaarilt lennujaama toob öise rahuliku liikluse ajal taksojuht alla 30 minuti.