Lugemissoovitused

Mul on eriti hea meel, et mu reisisemu Tiiu, kes veel aasta tagasi Indiat vägagi pelgas, on Indiast märksa enam vaimustunud kui mina.  Ei pidanud kuu aega momosid sööma ega külmetama? Ja elasime nagu kuninga kassid, suu purtu (loe: hõrgutisi) täis?

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Reisiheietuste lõpetuseks kolm raamatusoovitust

1. Kel nüüd liiga suur India isu peale tuli, sel soovitaksin lugeda Aravind Adiga romaani „Valge Tiiger“ (2008) mis jälgib iroonilise muigega tänapäeva India elu Bangalore ärimehe Balram Halwai silme läbi.

Minu jaoks hoolimata teravast irooniast ebamugav lugemine – üksikasjades naljakas, kuid tervikuna siiski jube lugu sellest, milliseid ohvreid tuleb Indias tuua ainult selleks, et võidelda endale välja inimväärne elu.  

Lugesin raamatu enne reisi uuesti läbi, võiks öelda, et mind valdas tunne, et ma ei taha sellisesse riiki minna! Sama tunne mis esmalugemisel: hirm, segatud uudishimu ja põnevusega.

2. Eva Kaun “Minu India" (2012)

Autor oskab kaasahaaravalt kirjutada ja tema jutukogumik ei ole ei heietamine India vaimsetest väärtustest ega kaunispaikadest, vaid eelkõige värvikate sündmuste kirjeldamine. Võiks kuuluda Indiasse rändavate inimeste kirjandusvaramusse. Iseasi, et kas see Indiasse minemise tuju maha ei võta. Minul näiteks suurenes ebamugavustunne täpselt kahekordseks. Mäletan, et Katrin ohkis Sulawesi reisil lugedes kogu aeg “issand, kuidas ta seda Indiat vihkab”. Kui lugemise järg minu kätte jõudis, siis mõistsin lugemise lõpusirgel- Kaun ei vihka Indiat üldse, hoopis armastab seda väga. Kirjeldus on mõnusalt erapooletu, isegi irooniline, vaid läbi ridade aimub autori sooja poolehoidu.

Minu suurim hämmastus ja lugupidamine raamatut esmakordselt lugedes kuulub autori julgusele! Ütlemata vapper naine. Pean end üsna julgeks ränduriks, aga poleks kindlasti selliseid seiklusi üksipäini selles riigis ette võtnud, isegi siis kui ma seda kõike ette ei teaks, mida autor teadis.

Nüüd peale, reisi mõistan teda palju paremini- selleks peab lihtsalt Indias pikemalt elama.

3. Õhukeks reisilugemikuks sobib Voldemar Panso "Maailm arlekiini kuues" (1973). Kontrollimiseks, palju maailm on viimase 40-aasta jooksul muutunud.

4. Ei ole ise lugenud, aga kirjelduse järgi tundub huvitav ka Aleksander Suhhotševi "Goa sündroom" (2008). Raamatukogudes ilmselt leidub

5. Rändurite veebisait seljakotirändur.com on oma India sektsioonis reastanud 19 raamatut India teemadel, neist nii mõndagi tasub enne reisi lugeda või sirvida.

Lugeda võib rändamata, kuid ärge rännake lugemata! (Tiit Kändler)

Ega Indiast mantrata ära ei saa! Mina leidsin Rishikeshist omale sellise. Suunanäitajaks guru asemel kokapoiss.