Kuhu edasi?
Rishikeshi peale on meil planeeritud 5-10 päeva.
Nüüd oleks meil aega piirkonna uuteks vallutusteks veel umbes 5 päeva ja kulutame õige mitu õhtut maailma kõige aeglasemas netis googeldamiseks. 4-6 tunnise bussisõidu kaugusel asuvad Mussorie, Almora, Nainital, Raniketh- kõik vanad brittide mägikuurortid, mõnes (Nainital) ka hulga hindudele pühasid templeid. Aga siis googeldame ilmateadet- ja ups- 14 °C. Kas me sellist Indiat tahtsimegi?
Mida öelda kokkuvõtteks? Internet teab:
Ütlen kohe alguses ära, et viiest päevast ilmselt piisakski, kui kuskil ashramist olla ei taha ning Gangese süvateraapiat võtta pole plaanis.
Meil on plaanis Uttarakhandis veel ringi vaadata- käia kahes-kolmes paigas, teha mõni ühe ööbimisega džunglimatk. Aga sinna need mõtted jäävadki. Miks? Vana hea klassika- niipea kui saabud mingisse paika kus kõik on jube mugav - hea hotell, head restoranid, mõnusad poodlemistänavad- niipea kaob ka isu ekstreemsuste vastu- eelmine aasta Pokharas juhtus sama.
 |
Need mehed on päriselt ashrami elanikud- ka Indude jaoks on ashramis olemiseks aeg oluline. Kohtasime rongis ühte tähtsat tegelast (enam ei mäleta kellena ta töötas- aga tähtis ta oli. Too sõitis vaid 4 päevaks Haridvari lähedale ashramisse
|
 |
| Sadhusid kohtame kõikjal Rishikeshis |
Kõik matkad mida Rishikeshi reisibürood pakuvad, tehakse reeglina üles osariigi piirile- või Himachal Pradeshi, vastu Nepali piiri, kus piisavalt kuuetuhandeseid mägesid. Matku tehakse 5-10 päevaseid maksimaalsele kuni 5000m kõrgusele. Üks äge näide siin.
Mõnel õhtul tundub meile minek mõistlik (kaalume juba kuidas saab mitu paari pükse jalga ajada, Tiiul on jope, mul Nepaali mägede jaoks ostetud soojad matkasokid ja mõlemal on tennised....Ise ostsime veel kašmiirsalle! Ja villaseid kõrbepleede....
Teisel päeval tundub see kõik nii mõtetu- google piltidel on ainult mäed ümber järve ja neid ümbritsevad hotellid. Aprill on hindude palverännakute ja puhkuste kuu- siis on hotellid mesinädalaid pidavaid paare täis. Aga meie ju ei ole mesinädalatel!!! Tundub kuidagi tobe maksta sõbrannaga 40 euri toa eest 14 kraadises mägikuurortis ja lugeda siis lihtsalt toas raamatuid. Ning võitjaks jääb Riskikesh- siin ikkagi kõige vaheldusrikkam ja maitsvam toit seni kogetud India põhja- väga palju Euroopalikku maitset, suurepäraseid värkseid salateid, German Bakery kooke, päris kohvi jne.
Lõpuks jäämegi plaani juurde, et oleme siis kõik need 8 ööd siin paigal ja sõidame hoopis 2 päeva varem Delhisse, linna kuhu meil hoopiski plaanis minna ei ole, (põhiplaan on alati hoida pealinnadest nii kaugele kui võimalik) kuid öine Delhi vanalinn on natuke kummitama jäänud ja mis reis see on kus üldse hirmu tundma ei pea!? Mida siis vanas eas meenutada on?
Asume Dehlit googeldama.
Võib öelda, et ka minu Rishikeshi missioon saab täidetud- kõige suuremaks vaatamisväärsuseks kujunevad ikkagi hipid ja keskealised eneseotsijad. Keskendun neile sel nädalal ikka täiega- piidlen neid ja pildistan, restoranides kuulan pealt nende juttu - lõputult huvitavaid kodufilosoofe ikka kohtab siin! Täielik uurimisteema jälle!
Tõtt öelda, on see peaaegu huvitavamgi veel kui Sumatra orangutangide vaatlus- lihtsalt kogu maailma värvikirevus on korraga peo peal (ütleme siiski- jõmme siin ei ole ega ka alkoholiarmastajaid, ses mõttes on teatud sihtgrupp väljas; aga eks viimaseid ole ka kohtatud piisavalt Tai- Laose- Vietnami kolmnurgas) Jään siiski kirjeldustes delikaatseks, kellega näeme siis muljetame.
 |
| Kahjuks jäi üks tolvan pildile ette, ei saanud lähemalt uurima minna. |
