Kujutlege end pimedal sügiskuul hetkeks troopilisse idamaa randa. Olete tõusnud just oma rannaäärsest bangalo võrkkiigest. Liikuge mõtteis palmide alt mööda päkkade all tulitava liiva vahuse mereni, kus teie ainasana paljudest kohalikest rannakülalistest tuiskate päevitusriietes vette (kõik teised ujuvad kombekohaselt riietega), uudishimulikud pilgud teie valget morsakeha saatmas. Päikseloojangul olesklete kohaliku restorani kotttoolidel mereande süües ja külma King Fisherit kulistades. Teate, et vaid päevatee kaugusel on tee- ja kohviistandused, lõputu jõgede labürünt oma paatmajadega, pisut kaugemal veel on mäed ja looduspargid, kus saab lõptult matkata.
Juba järgmisel päeval võtate ette kosutava paadireisi privaatsel kanuul või paatmajas Kerala
backwatersil, kitsastel jõeläbürintidel ning külastate hop-on-hop-off paadituuril kohalike külakesi, riisipõlde ja palmiveini urkaid.
Õhtul taas Ayrveda
treatment. Õlise ja unisena vajute oma soodsasse aga nunnusse rannabangalosse valge baldahiini alla magama, aken jääb lahti, et lasta jahedat Araabia mere tuult ning merekohinat tuppa. Uni tuleb magus, sest teate, et see laisk jõudeelu jätkub nii veel mitu päeva.
Palju õnne, te olete teleporteerinud end Keralasse!
Pilt:economads.in
Noh umbes nii kujutan ma ette oma tulevast Kerala puhkust nii umbes mõned head nädalad enne Kerala puhkust.
Ma ei tea kas nii läheb. Ma ei tea kas s e e India on s e e India, mida ma praegu ette kujutan.
Kirjutan seda postitust Tallinnast. Aga lennupiletid on ostetud ja õudsalt ootan!
Eks mu India igatsusel on muidugi palju pikem ajalugu. Ega India ei kuulunud oma kümmekond aastat mu reisivalikute esikümnesse. Pärast esimest käiku (2013) ei tulnud seda va kuulsat India vaimustust (ega ka vihkamist) ning läks oma kolm aastat uue reisini. Alles mõned kuud peale nelja nädalast India reisi
Goast-Radžastani osariik + Rishikeshi tekkis mul arusaam, et India on palju eripalgelisem kui ma arvasin. No näiteks: kui Tais on minu meelest kolm taid – ranna- ja saarte Tai, Põhja-Tai ja nn ülejäänud Tai, siis Indias on vähemalt kümme Indiat, kui mitte kakskümmend. Paari aasta tagune
Sikkimi ja
Darjeelingu reis jäi väga pikalt hinge. Sellest ajast mõtlen Indiale mitu korda aastas.
Minu sümpaatia ja austus kuulub muidugi Põhja-Indiale, aga mis sa teed.... vahel vajab vanainimene ka päikesepuhkust... ja seekord sai valitud Lõuna-Indias Kerala piirkond.
Noh, et saaks vähe seda va hipihaisu nuusutada ja ayurveda värk, massaaže ja soolast okeaani vett ning ka et mu mite-just-eriti-suure India vaimustusega sõbranna saaks natuke ekstreemsemaid elamus, kui oma klassikalistes nelja- ja viie tärni perehotellides...
Aga nüüd keskealisena lreisime ilmselt urkahotellide asemel pigem flachpackeri stiilis.
Pilt: Image Credit US National Archives residents of the Century Village Retirement Community in Florida, after for their daily exercise session. Taken in 1973
Eks ma olen kuidagi varasemalt reisisaite sirvides aru saanud, et Kerala on ka 40+ vaimsete ja eseteerika huviliste päikesehimuliste keskealiste puhkuse sihtkoht....
No lähme kaeme siis üle, kas on teistmoodi kui kahekümneste eneseotsijate paradiis Rishikesh põhjas.
#Erakordselt suurte ootustega India sõbral soovitan lugeda mu varasemat postitust "India sündroom", see võib hoo veidi maha võtta... aga võib ka ainult hoogu juurde anda. Your choice.
