Jumala oma maa...

By Source, Fair use, Link

ehk kuidas Kerala oma tunnuslause sai?

Kerala kuulsa tunnuslause mõtles 30 a. tagasi välja India kohalik turundusguru Walter Mendez, kes lõi selle Kerala turismiameti tellimusel. 

Kõiki religioooseid inimesi kõnetav lause tõi üheksakümnetutel Keralasse enneolematu turismi laine, varem teisi piirkondi külastanud turistid tegid oma India plaanid ümber, sest kõik tahtsid seda imelist osariiki, mis läänest piirneb Araabia merega ja idast lopsakate West-Ghati mägede ning kanalite-järvede võrgustikuga

Samuti võlus turiste rikkalik kultuuripärand, eriline Keraa tantsukunst ning loodus mida juba vanad India poeedid ülistasid. 

Kerala on India kohta väga arenenud osariik – 100% kirjaoskust, esimene osariik kus viidi sisse haridusreformid, senini väga edukas turismiarendus. Kohalikke turiste toob kohale kuulus Ayrveda kultuur, üliõpilasi Ayrvedat õpetavad haridusasutused ning just Keralas (Thiruban......rami) lähedal asub India kõige kullatum ja kallim tempel Padmanabhaswamy, mille maaalustest salakambritest leiti kümmekond aastat tagasi 140 aastat peidus olnud aarded mille väärtus hinnati 11,2 miljardile dollarile. (Tempel kuulus enne riigistamist ühele kohalikule valitsejale) Olge mureta, Indiale kombekohaselt paljudesse eriti pühadesse kohadesse mitte-hindusid ei lubatagi ning ka kohalikele on sinna pääsemiseks väga range riietumistava. Noh, väljast vaatamine võib olla ka elamus omaette...kel sinnakanti asja.

Elanikke on muidugi Keralas ikka palju- 34 miljonit ehk umbes 900 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Sellest hoolimata peetakse Keralat India üheks puhtamaks osariigiks, kohe end ecoosariigiks nimetava Sikkimi järel. Ning veel ühes asjas on Kerala osariik Indias teisel kohal, ta on Himal Pradehsi osariigi järel teine vähem korrupeerunud osariik Indias. Ja Aasias teatavasti seda korruptsioooni ikka jagub.
Ka on Kerala võrreldes teiste (suure islamipäritoluga kodanike) osariikidega võrreldes kõige tolerantsem alkoholi tarbimise vastu. (Lisatud hiljem: seda postitust kirjutades ma ei olnud veel teadlik, et Kerala on peaaegu alkoholivaba osariik! Kust eelnimetatud statment pärit on, ei kujuta ette)

„Kerala“ kohalikus (Malayami) keeles tähendab tegelikult kookospähklite maad. „Kera“= kookos. 

Kes mõtleb India puhul rannapuhkusele, sel ainult kaks variant ongi. Goa või Kerala. Aga ei pruugi – kõik sõltub reisiajast (kas reisid kodumaise talve ajal?) või ka reisiajast, mida saad randa jõudmiseks endale lubada. Googeldes avastan teisi randu ka, peamiselt läänerannikul- Mumbaist veidi üles või alla. Aga ka läänerannikul, Bengali lahe ääres. Kel raha palju ja tahaks imelist valget liiva, luksuslikku resorti ning väheseid teisi jõukaid turiste näha, siis Lakshadweep saarestik – tillukeste saarestik Keralast läänes või Andamani saarestik idarannikul on suurepärane valik. Need saaared on sarnasemad enam Maldiividele kui Indiale, peale kauniduse seal vaatamisväärsusi pole.

Aga juhul kui ajavahemik on novembrist – veebruarini ning üle ühe siselennu Indias teha ei taha, siis Goa ja Kerala on suht turvaline ja mugav valik, sest Dehlist kohale saab kiiresti.

 Goast ma midagi head polnud kuulnud, aga 3 aastat tagasi märtsis sai seal nädal aega peesitatud ja pidin oma eelarvamusi korrigeerima – ei tihka küll Goad soovitada inimesele kes tahab päris Indiat näha, aga sissejuhatuseks sobib see küll.
Delhist ülespoole, seal kus päriselt India huvitavaks läheb…. on oktoobrist-aprillini külm + tagasihoidlikuma eelarvega turistile on Goa ka soodne: näiteks nädal elamist 100m kaugusel merest, rannaliival, lihtsas 8m2 ventilaatoriga bangalos, koos 7. hommiku ja mõnede õhtu- ja lõunasöökidega (sh mereannid ja õlled) maksis 2016. aastal kokku nädal 100 eurot. Ööbimine+ söögid. Ühele!

 Kes tahaks rannast midagi enamat, huvitub loodusest, loodusravist või ühest maailma vanimast holistilisest meditsiinisüsteemist ning tahaks külastada National Geographic Travel sõnul ühte maailma kümnest paradiisist, võiks siis valida Kerala. Lähedal on mäed ja kohvi- ja teeistandused (Munnar), looduspargid (Thekkady) ja 44 jõest veekanalite võrgustik (Backwaters) – suurepärane valik neile kes tahaksid näha lopsakamat, troopilist osa Indiast. 

Meile, kes me pimedal ja külma ajal otsime midagi enamat kui +25°C on see Kagu-Aasia kõrval üks valik ca 700 eurose lennupilteti kuluga reisidest. 

 Spetsialistide sõnul algab tipphooaeg detsembri keskelt ja kestab jaanuari lõpuni, sel ajal peaks siiski arvestama mõnevõrra kõrgemata majutus- ja paadireiside hindadega. Kui plaanis on Munnari külastus (1800m üle merepinna) siis peaks arvestama dets.-jaan.-veeb. ka vihmaga ning ca 18-20 kraadise temperatuuriga.
Samas võin julgelt öelda, et märtsi alguses oli Goas juba väga ebameeldivalt kuum ning kuu lõpuks oli see kuumus (38 kraadi) jõudnud ka juba Dehlisse, nii et ilma tasub uurida enne piltetite ostmist kindlasti.
Kerala on tavaliselt esimene India osariik kuhu mussoon jõuab, juba juunis.

Milline rand Keralas valida? 

Raske küsimus, tundub et googeldasin terve interneti läbi – erinevad lehed toovad välja ikka needsamad 10-12 randa. Igaühe kohta leidub ilusaid sõnu ja pilte. Kaldun arvama, et igaüks kiidab seda kus ise käis ja ega suurt vahet polegi- pead valima mida eelistad: kas uhkemaid resorte või lihtsamat kodumajutust, kas tahad olla suurema linna ääres või pigem külakeses. Oleneb palju kohapealset puhkuseaega on, kui vähe siis ei ole ehk mõtekas lennujaamast enam kui päevatee kaugusele kihutada. 

Ja väikeste lastega reisijatel tasub ikkagi eelistada basseiniga hotelle, sest Araabia meri toob Kerala rannikule küllalt tugevad hoovused, ning sügavasse vette tasub minna vaid enesekindlatel ujujatel.  Muidugi nabani vees plätserdab iga päev miljoneid vanu ja noori indialasi (aasialased on viletsad ujuad niikuinii), sestap vett ikkagi kartma ei pea.
Googeldades ei ole võimalik leida, et et justkui mõni rand oleks teisest vähem või rohkem ohtlikum – tuleb järgida kohalike soovitusi ja olla arukas.

Elame, näeme!