Minu laegas, minu kübar, minu mõõk! Minu mägi ootab mind!

Mäed, mäed, mäed ja matkad peavad kuuluma igasse mu reisiprogrammi!

Googeldasin varakult Assooride matkad valmis, kuid avastasin eeltööd tehes, et hoopis ägedam vallutus ootaks meid ees Madeiral kuhu plaanisime jääda vaid kolmeks päevaks.

Madeiral on lisaks levadamatkadele tõsisemaid matkaradu mitmeid, umbes kolm neist oleks mu lemmikud: 

1) Saare idaosa säärtipul asuv rannikumatk PR8- Svereda Da Ponta De Sáo Lourenco

2) Saare keskosas asuv PR1.2 Vereda do Pico Ruivo Hiking trail (edasi-tagasi 2,8km+2,8km) mis on vähendatud versioon meie valitud matkast, raskusastmel tehtav ka pensionärile ja väikelastega perele.

3) Ning meie valik: PR1. Pico Arieeiro to Pico Ruivo (12km edasi-tagasi) kuid sama teed tagasi tulemise asemel hoopis tipujalamilt jätk Achada do Teixseirasse, mis teeb kokkuvõttes raja lühemaks.

Kolmas matk on algab pealpool pilvi ning kõndida saab maaliliste mägede vahel, teel on sadu treppe ja tõuse ning matka peetakse raskeks (internetis leidsin arvamusi nagu "elu raskeim matk" kuni "kukepea" või "tehtav". Ühes olid siiski kõik ühel nõul - see matk ei ole mõeldud neile, kes kardavad kõrgust või kes ei suuda käia mööda kõrgeid kaljuveeri (tõesti, igal pool olid korralikud ääred ees). Noh, meil on üks selline vertiigo hirmuga inimene kambas ja mul endal ka see veidrus möödunud aastal üle elatud - aga nagu ütleb vanasõna "Ega ilma pole tuldud sitale, vaid ikka tükka tegema" (Helme). 

Et meie vertiigo hirmuga juhilubade omanik unustas autojuhiload maha (tema õnneks, sest ta niikuinii poleks mägedes sõita julgenud) siis pidime leidma ise võimaluse kohale saada. Mingil veidral kombel on Madeira omavalitsus otsustanud, et taksojuhtidel peab ka tööd olema ja just kahe kuulsaima matkapunkti alguspunkti - Pico Arieeiro parkimisplatsil - matka alguspunktis asuva nato radarikupli juurde (20 km Funchialist) ning Achada do Teixseirasse (saare põhjaosas, u 50km läbi tunnelite mägedesse) avalikku transporti ei lähe. Autorent on siin ainuke võimalus, sel juhul emba-kumba sihtpunkti valides tuleb teha edasi-tagasi matk, (vastavalt 12 või 5,6 km). Alternatiiv on leida reisibüroo (võimatu pühapäeval!) kes matka korraldab (umb 40-50 euri nägu), kuid siis on kogu aeg mingi giid sabas ... 

Niisiis jäi veel üks variant – sõita taksoga matkale. Mõeldud-tehtud!

Taksosõit odav lõbu ei ole, kuna taksojuht su hommikul viib ja õhtul toob, siis hoolimata sellest, et päeval saab ta muud tööd teha, maksab see ikkagi 125 eurot. Taksojuht tahtis meile hirmsasti juba kell 15.00 järele tulla, ise pakkusime oma matkapäeva lõpuks aega 17.00, kuid reaalses jõudsime Achada do Teixseira matkaraja alguses olevasse parklasse tund varem kokkulepitust.

Niisiis, tellisime omale takso hommikul kella kaheksaks ja umbes kell 10-11 alustasime matkarada, kaasas 1,5 liitrit vett näkku, päiksekaitse kreem, tuulekaitse jope ja soojad riided tipu jaoks, tipuõlu, võikud, head pealambid kuue idapoolsel rajal ettejääva tunneli läbimiseks. Sama matkaraja hargnev läänepoolne, veidi raskem luup (kaardil sinisega) näib olevat juba aastaid suletud. Vett saab muide osta veel saabumispaigas: Arieero suveniiripoes 1500m kõrgusel (kõige kuumem kaup on tuulepluusid ja kampsunid-mütsid, sest ega ükski turist ei usu mis talle enne räägitakse) ning joogivett saab oma pudelisse täita ka natuke enne Pico Ruivo tippu, vanas metsavahi majakeses.
Söögid tuleb kaasa võtta, peale Pico Ruivo parkla suveniiripoe, mingit toidu ostmise võimalust ei ole.

Raja algus- Pico Arieero, suveniirpoekese/vaateplatvormi juurde toovad kõik turistibussid.
80% inimesi rajale ei tule! Siit edasi lähevad ainult julged ja ilusad!

Järgneb sukeldumine pilve!

Enamus rada kulgeb mäeveergudel, järsakute juures on alati rada kindlustatud tugeva traat-taraga.

Ja siis tulevad tunnelid.

Matkarda PR.1 Pico Ruivosse läheb ametlikult kuskil keskel, umbes paar kilomeetrit peale algust,  kaheks – idapoolne rada on raskem, rohkem treppe ja väidetavalt maalilisem, kuid kuna seal on tänu vihmadele maalihked olnud ning rada pole kindlustatud, siis on see juba (aastaid?) suletud. Igal juhul tasub googeldada värskemaid andmeid, näiteks visitmadeira koduleht ütleb ka avalehel praegu, et raja üks osa suletud.

Mõned tunnelid on lühikesed ja taskulampi pole vajagi, teised on oma paarsada meetrit – igatahes telefoni taskulamp nende läbimiseks ei kõlba, kuna nad on niisked – maas on loigud ning tee on konarlik, nii et korralik pealamp peaks ikka kaasas olema. Matkasaapa vajadust otseselt ei ole, aga head libisemiskindlad tossud võiksid küll jalas olla.

Kuskil poole tee peal, kohe peale tunneleid hakkavad trepid, hakkame tõusma jälle pilvedesse ja trepid on libedavõitu ning ronida tuleb peenes pilveudus/-vihmas. See tõus on kindlasti kõige järsem.

Udus on külm. Ja kõrgemale jõudes lisandub tuul, nii et kergem inimene võib tuules ka kõikuma lüüa :-) Kõik need riided, mis sai korraks päikeses ära võetud tuleb jälle selga panna, müts pähe ja natuke kahju hakkab, et pole kindaid...

Peale paarisaja meetrist ronimist, on natuke kaljurada ja siis ootab ees tore haldjamets. 

Kohe peale haldjametsa on veel oma pool kilti järsemat ronimist ja siis jõutakse juba teeradade ristpunkti kuhu peale meie raja jõuab kõige pikem rada - PR3 Vereda Da Encumeda ja kõige lühem (lapsed/vanainimesed) võimalus Pico Ruivo platvormile jõudmiseks – PR1.2 Achada do Teixseira-Pico Ruivo-Achada do Teixseira.

Kohe peale teeradade ristpunkti asub mäeküljel vana metsavahi maja. Seal on ka avalik WC, kuid kuuldavasti ei ole see kõige puhtam, ja eks mägedes kohatud paberitükkide järgi on ka arusaadav, et häda ei anna häbeneda ka matkarajal...

Igatahes on metsavahi majake suletud, kuid nagu netist aru sain, siis teoreetiliselt on seal aastaid tagasi õnnestunud kellelgi ööbida, kuid ametlikult ei ole see lubatav. Metsavahi majakese külje all on selline kivist puhkemajake, milles ka veekraan joogiveega. Hiljem Achada do Teixseira rajal (rahvarada–2,8 km ehk lapsed/vanurid) kohtame selliseid kivist puhkemajakesi mitmeid, netifoormitest leiab kinnitusi, et inimesed on neis kolmelt poolt suletud "hutides" ikkagi magamiskotiga ööbinud. Teoreetilselt võimalik sinna sisse ka telk püstitada.

Ära eksimise võimalust ei ole– radasid Nato palli juurest alustades on ainult üks, edaspidi mägedes mõnes kohas on viidad ka olemas, ning Pico Ruio jalamil, kus mitu rada kokku saavad on päris korralik märgistus. Maps.ee äppist vahest kontrollisin kui kaugel oleme – nii et kes end kaardita abitult tunneb, võtku telefon kaasa.

teeradade keskpunkt

Nüüd jääbki veel vaid 600m ronida, et jõuda tippu.

Pilt peaaegu tipust

Vaateplatvormil! 1861m

Tagasi alla, metsavahi majani, sealt teeviitadeni, kust valime tagasiteeks mugava ja sujuva langusega (treppe vist üldse ei olnud)  Achada do Teixseira raja, ehk veel vaid 2,8 km sihtpunkti ja paistab, et sama viisi on valinud õige mitmed matkajad, keda bussid või autod uues sihtpunktis ootavad. Paraku tuleb rendiauto omanikel ikkagi 8,2 km sama rada tagasi ka trampida. 

Ei olnud see nii raske midagi!
Ka see mees tegi selle matka ära! 

Üks puhkepäevake veel Madeiral ja ees ootab lend Assoridele!