Külm

Darjeeling seostub enamustel inimestel ilmselt kuulsa musta teega, teistel Himaalaja raudtee ja vanade auruveduritega, kolmandatele aga ehk hoopis Wes Andresoni filmiga "Darjeeling Limited", mis on muide suures osas filmitud Jodhpuris jm Radžastani piirkonnas.

Minule hakkas Darjeeling esimesest hetkest meenutama Nepaali ehk seetõttu, et olen varem vaid selles Himaalaja piirkonnas käinud- inimesed on kõik hästi sõbralikud, kaubanduses tavapärast pealetükkivust ei kohta, kerjuseid ei näinudki.

Piirkond kuulus ennevanasti Sikkimi kuningriigile, see vallutati Gorkhade poolt (kes nüüd unistavad siin jälle oma väikesest osariigist - Gorkhalandist). Oma tuntuse võlgneb (?) osariik brittidele, kes kohalikelt maa ära võtsid või ostsid, metsad maha raiusid ja sinna teeistandused rajasid. Nüüd selle ja mägede turismi ja ilmselt ka kaevanduste peal vist elataksegi.

Detsembri lõpp on kohalike jaoks turismi aeg, välisturiste praktiliselt ei kohanud, kuid hotelle on siin mustmiljon ning näib, et kõrghooajal (maist oktoobrini) siin turismipuuduse all ei kannatata. Toit on maitsev, tube ei köeta (tekid on paksud, sooja vett jagus).

Darjeeligu põhilisteks vaatamisväärtusteks peetakse Himaalaja Raudtee vanu auruvedureid ehk tänaseks siiski vaid turismiobjektiks saanud mänguraudteed (Toy train). Päris tuntud on ka Padmaja Naidu Himalaja loomaaed, kus on mõned tänaseks väljasuremisohus liigid, nagu laiguline leopard, lumeleopard, punane panda ja himaalaja must karu, bengali tiiger.

Minu eriliseks lemmikuks sai tiibeti hund ja punane panda.

Väga popp paik on Tiger Hill, kuhu kogu India näib tegevat väljasõite päikesetõusu vaatamiseks. Olime mäel oma 2000 inimesega ja see peaks indialaste jaoks olema küll ekstreemsuse tipp (vähemalt midagi säärast nagu põhjanabal käik) sest seal ON KÜLM, isegi eestlase jaoks! Päikesetõus valgustab lähedal olevaid mägesid ja Kanchenjunga (Kangqênzön'nga) mäetippu, enamus on suunanud oma telefonid ja selfistikid siiski päikesele. Arusaadav, suurlinnast pärit inimesed ei näe puhast taevast ja päikest juba aastaid.

Vaateplatvorm (?) oli mingi pooleliolev ehitis, seald raudorade vahel need maailma kõige kaunimad päikesetõusu pildid teha tuligi  

Taamal Kanchenjunga (8586 m) ei huvita eriti kedagi. Päike, päike on indialasele olulisem!

Maailma kõrguselt kolmas mäetipp

Kõige ägedamaid pilte sain India pussakatest (inimesed olid selga pannud kõik riided mis neid olid ja kõik tekid ilmselt ka mis kodust leidsid.

Ka beebid toodi päikesetõusu vaatama

Perekond Päikesenautijad

Lisaks peetakse külastamisväärseks veel Happy Valley Tea Estate Singalila National Parki. Kolmes eelpool nimetatud paigas ka käisime. Lisaks veel Himaalaja mägironimise Instituudis (Himalayan Mountaineering Institute Darjeeling), täpsemalt selle muuseumis.

vana saabas (umbes sellistega tegid mehed esimesed tõusud). Pilt: intenet

Brittidest Everesti vallutajad 1924; George Mallory (vasakult 2) jäi sellel retkel mäele kadunuks.

 Pilt: Pintrest.com

Minule kui "Everesti uurijale" pakkus muidugi huvi sellele mäele pühendatud terve korrus, ehkki Darjeelingul ei ole Nepaalis ja Tiibetis asuva mäega suurt pistmist. Aga asjatundja sõnul on see parim paik mägironimist õppima tulla. Reis jätkub Sikkimi poole.

 Aga magama tuleb siin detsembris minna ikkagi karvamütsiga!