Suund on jälle Aasiasse! Minu esimene Lähis-Ida riik!
IRAAN IRAAN IRAAN!
Niipalju kui ma mäletan, on välisministeerium soovitanud sinna reisimist vältida.
Pikka aega hoidsin sel regioonil silma peal – sellist julgust mul ikkagi pole, et praegu Pakistani või Afganistani järgi õhata, nii et Iraan tundus olevat kõige turvalisem võimalus Lähis-Idaga tutvuda.
Ausalt öelda on paariaastase lugemise-ja uurimise ja uurimisega enesekindlust väga palju juurde tulnud, piinlikkusega meenutan oma esimesi hirme umbes 5a tagasi, et kas naised tänaval näiteks üksi (ilma meessaatjata) liikuda tohivad?…. või kas turistist naine saab näiteks üksinda või mehega kellega ta pole abielus hotellituba bronnida.... no kust ma üldse sellised hirmud võtsin?!! Väga piinlik.
Niipalju kui ma mäletan, on välisministeerium soovitanud sinna reisimist vältida.
Aga tähelepanelik reisija on märganud, et juba mõnda aega on see lause asendunud: “Seoses pingelise olukorraga regioonis soovitame Iraani reisides olla ettevaatlik”. Ettevaatlik! Tõelisele seiklushundile tähendab see muidugi: go, baby, go!
Pikka aega hoidsin sel regioonil silma peal – sellist julgust mul ikkagi pole, et praegu Pakistani või Afganistani järgi õhata, nii et Iraan tundus olevat kõige turvalisem võimalus Lähis-Idaga tutvuda.
Kaks märki selgelt kõnelevad praegu Iraani reisimise kasuks:
- kui juba turismifirmad on hakanud sinna reise korraldama, siis on küll viimane aeg oma backbackeri kondid kohale vedada!
- internetis leidub väga(!) julgustavaid kirjutisi naistest kes Iraanis üksi rändavad ja kirjeldavad seda kui enesestmõistetavat tegevust. Siiski kumab nende juttudest välja tarkust ning oskust kohalike oludega arvestada. Phuketi rannast otse bikiinides siia ikka ei tulda!
Ülemöödunud aasta PÖFFIL võtsin Iraani teema ette ja vaatasin muuhulgas kahte filmi Iraani film “Mina” ja Tütar . Ei hakka filme pikemalt kommenteerima, aga mul oli oma praktiline agenda- näha seda keskkonda, kuidas naised riides käivad, mismoodi käituvad, kas ja kuivõrd üksi ringi liikuv naine on tohutu “paharet” või kuivõrd konservatiivne see ühiskond siis on. Kordaminek! Teise filmi kolmandal minutil panin üks iraanlanna kohvikus suitsu ette. This is the country we are going! Mitte, et mul oleks plaanis hullult suitsetada, aga lihtsalt… kergendus. Ei ole need asjaolud seal nii hullud ja Teheran oli küllaltki modernne.
Pead ja kaela kattev pearätt peab kogu aeg peas olema ning seljas riided mis varjavad kehakuju. T-särgi kandmine avalikus kohas on karistav. Tjah, elu parimaid portreepilte just ei tule, aga see eest ei pane ka keegi paari juurde võetud kilo tähele.
Järgmiseks vaatasin uuesti üle 2013. aasta Oscari võitnud filmi “Argo” .
"See on Pärsia impeerium, tänapäeval tundud kui Iraan. 2500 aasta valitsesid seda maad kuningad, tuntud kui šahhid. 1950 valisid inimesed oma juhiks ilmaliku demokraadi Mohammad Mosaddeghi. Ta riigistas brittidele ja USAle kuuluvad naftafirmad ja andis Iraani nafta inimestele tagasi. Kuid 1953 aastal korraldasid USA ja Suurbritannia riigipöörde, mille tulemusena kukutati Mosaddeghi võimult, et Reza Pahlavi saaks šahhiks. Noor šahh oli tuntud oma pillava elustiili poolest- väidetavalt võttis tema naine piimavanne ja šahh lennutas oma õhtusöögid kohale otse Pariisist. Inimesed aga nälgisid. Šahhi võimu aluseks oli julm salapolitsei SAVAK. Algas piinamiste ja hirmu ajastu. Ja siis alustas šahh Iraani läänelikumaks muutmist, see aga vihastas konservatiivseid šiiite ning 1979. aastal kukutati šahh troonilt, eksiilis viibinud ajatolla Khomeni naasis Iraani valitsema ning sellele järgnesid kogemaid arveteklaarimised, hävitussalgad ja kaos. USA Pakkus vähihaigele šahhile asüüli, see ei meeldinud aga iraanlastele ja need avaldasid USA saatkonna eest meelt, nõudes šahhi üleandmist, et teda saaks kohtu alla anda ja üles puua”
Selle sissejuhatusega algab film "Argo", mis võiks olla heaks sissevaateks millised meeleolud ja suhtumine valitsesid riigis veel 40 aastat tagasi. Ajal, mil Iraan muutus konservatiivseks, selliseks nagu me seda täna teame.
Ja muidugi ma pole esimene inimene kes googeldab netis “Iran in the 1970s” ja iran in the 1980s”. Pildid mis avanevad on päris erinevad
Olen reisist Pärsiasse unistanud ajast kui Kagu-Aasia riigid said läbi kablutatud ning hoidunud silma peal nii riigis toimuval kui ka selle suunalisel USA välispoliitikal. Trumpi võimule tulekuga tekkis korraks isegi tunne, et noh... olengi maha maganud... kohe läheb madinaks ja nägemist Pärsia arhitektuur ja kultuurimälestised- nii nagu läks Iragis, Süürias, Jeemenis.
Et ma oma peas selle teemaga nii kaua olen tegelenud, siis on huvitav teada, kuidas reageeivad su sõbrad, kes reisplaanidesse sai kaasatud!
Oeh... oli see vast argumenteerimine! Poleks iial arvanud, et kolmandal kohal oluliste poolt-ja vastu argumentide juures on …. vetsupott. Tõesti?! Nojah, minusugusele paadunud Aasia reisisellile ei tule pähegi sellele detailile (auk põrandas) mõelda, aga lihtsale eesti mehele on see peaaegu elu ja surma küsimus. Tegelda pea kolm nädalat kükitamisega… no tõesti...on see siis nii raske....
Vetsupott ei olnud küll ainus põhjus miks meie hea reisikaaslane lõpuks loobus, aga ikkagi... esimese maailma millised probleemid meil ikka on?! Aga tegelikult- muidugi ma uudishimust googeldasin teemat ja sain ise ka teada, et peenemates hotellides ja restoranides on olemas nn western toilets, aga see ei ole ka täiesti elmentaarne, teistes avalikes kohades seda pole. Nii, et kui see teema on oluline, siis tasub kaaluda!
"Issand, mis seal peab seljaks kandma? Burka peas kogu aeg?
"Seal ei saa ju alkoholi juua!”
“Kuule, seal ohtlik ei ole või?”
On kindlasti ka neidki kes arvavad, et seal on ohtlik. Isegi peale seda kui Tuuli Roosmaa oma lapsukestega seal käis!? Mu oma pereliikmed ei liigutanud kulmu ka selle peale, kui ma neile Iraani minekust rääkisin, neile vist tundus see täiesti normaalne riik.
Piletid on aprilliks ostetud! (teadmiseks, et Riiast leidub edasi-tagasi pileteid ligi Teherani vähem kui 220 euroga!) Ja viisa loodame saada piirilt. Minu kohta on ebatavaline viisat mitte eelnevalt korda ajada, aga see tundus mulle nii tüütult keeruline, et lihtsalt katsetame kohale minemisega (VOA) kuna enamus inglise keelseid blogisid väidab, et see on lihtsam (väidetavalt võtab kohapeal 20 minutit kuni 2 tundi olenevalt saabumise kellaajast). Trip.ee soovitab võimalust teha elektrooniline viisa ette ära.
"See on Pärsia impeerium, tänapäeval tundud kui Iraan. 2500 aasta valitsesid seda maad kuningad, tuntud kui šahhid. 1950 valisid inimesed oma juhiks ilmaliku demokraadi Mohammad Mosaddeghi. Ta riigistas brittidele ja USAle kuuluvad naftafirmad ja andis Iraani nafta inimestele tagasi. Kuid 1953 aastal korraldasid USA ja Suurbritannia riigipöörde, mille tulemusena kukutati Mosaddeghi võimult, et Reza Pahlavi saaks šahhiks. Noor šahh oli tuntud oma pillava elustiili poolest- väidetavalt võttis tema naine piimavanne ja šahh lennutas oma õhtusöögid kohale otse Pariisist. Inimesed aga nälgisid. Šahhi võimu aluseks oli julm salapolitsei SAVAK. Algas piinamiste ja hirmu ajastu. Ja siis alustas šahh Iraani läänelikumaks muutmist, see aga vihastas konservatiivseid šiiite ning 1979. aastal kukutati šahh troonilt, eksiilis viibinud ajatolla Khomeni naasis Iraani valitsema ning sellele järgnesid kogemaid arveteklaarimised, hävitussalgad ja kaos. USA Pakkus vähihaigele šahhile asüüli, see ei meeldinud aga iraanlastele ja need avaldasid USA saatkonna eest meelt, nõudes šahhi üleandmist, et teda saaks kohtu alla anda ja üles puua”
Selle sissejuhatusega algab film "Argo", mis võiks olla heaks sissevaateks millised meeleolud ja suhtumine valitsesid riigis veel 40 aastat tagasi. Ajal, mil Iraan muutus konservatiivseks, selliseks nagu me seda täna teame.
Ja muidugi ma pole esimene inimene kes googeldab netis “Iran in the 1970s” ja iran in the 1980s”. Pildid mis avanevad on päris erinevad
Video naiste muutumisest 1910-2010
Et ma oma peas selle teemaga nii kaua olen tegelenud, siis on huvitav teada, kuidas reageeivad su sõbrad, kes reisplaanidesse sai kaasatud!
Oeh... oli see vast argumenteerimine! Poleks iial arvanud, et kolmandal kohal oluliste poolt-ja vastu argumentide juures on …. vetsupott. Tõesti?! Nojah, minusugusele paadunud Aasia reisisellile ei tule pähegi sellele detailile (auk põrandas) mõelda, aga lihtsale eesti mehele on see peaaegu elu ja surma küsimus. Tegelda pea kolm nädalat kükitamisega… no tõesti...on see siis nii raske....
Vetsupott ei olnud küll ainus põhjus miks meie hea reisikaaslane lõpuks loobus, aga ikkagi... esimese maailma millised probleemid meil ikka on?! Aga tegelikult- muidugi ma uudishimust googeldasin teemat ja sain ise ka teada, et peenemates hotellides ja restoranides on olemas nn western toilets, aga see ei ole ka täiesti elmentaarne, teistes avalikes kohades seda pole. Nii, et kui see teema on oluline, siis tasub kaaluda!
Esimesed kolm küsimust mida Iraani minejatelt küsitakse:
"Issand, mis seal peab seljaks kandma? Burka peas kogu aeg?
"Seal ei saa ju alkoholi juua!”
“Kuule, seal ohtlik ei ole või?”
On kindlasti ka neidki kes arvavad, et seal on ohtlik. Isegi peale seda kui Tuuli Roosmaa oma lapsukestega seal käis!? Mu oma pereliikmed ei liigutanud kulmu ka selle peale, kui ma neile Iraani minekust rääkisin, neile vist tundus see täiesti normaalne riik.
 |
| 5 aastat tagasi. Šiiitide pühamus Banda Achehis, Sumatral. Indoneesias |
Piletid on aprilliks ostetud! (teadmiseks, et Riiast leidub edasi-tagasi pileteid ligi Teherani vähem kui 220 euroga!) Ja viisa loodame saada piirilt. Minu kohta on ebatavaline viisat mitte eelnevalt korda ajada, aga see tundus mulle nii tüütult keeruline, et lihtsalt katsetame kohale minemisega (VOA) kuna enamus inglise keelseid blogisid väidab, et see on lihtsam (väidetavalt võtab kohapeal 20 minutit kuni 2 tundi olenevalt saabumise kellaajast). Trip.ee soovitab võimalust teha elektrooniline viisa ette ära.
Veel ei ole otsustanud, kas võtan arvuti kaasa ja blogin kohapeal või peale reisi. Pean selle VPNi asja endale selgeks tegema ja teada on, et julgeoleku töötajad sellisesse illegaalsesse tegevusse hästi ei suhtu...
ÜKSINDA IRAANIS_ Rootsi naise lugu
Alone through Iran - 1144 miles of trust TRAILER from André Larsson on Vimeo.
Alone through Iran - 1144 miles of trust TRAILER from André Larsson on Vimeo.