7,5 nõuannet esmakordselt Indiasse sõitjale

Haa-haa, ja need postitab inimene kes on korra riigis käinud ja seda ka töövisiidil. Panen ikkagi mõtted kirja, saab siis näha, kas pikema tuuri teinuna parandan oma postitust aprillis.

5 nõuannet esmakorssele Indiasse sõitjale pakub välja Lonely Planet ja 10 nõuannet paneb välja Rough Guide. Minu versioon on kuldsele keskteele jääv tõlkeversioon oma kogemustega.

1. LEIA OMA INDIA

 India on rahulikuma inimese jaoks piisavalt kaootiline, käratsev, pealetükkiv, tugevalt lõhnav. Selleks, et reisist rõõmu tunda ja riigist aimu saada tuleks valida õige marsruut. Klassikaliseks veaks peetakse rändurite soovi ampsata  korraga  liiga suur tükk.
Ja nüüd sõbrakesed, vaadake kaarti! See ON suur riik, ei ole mõtet teha oma “linnukest- TEHTUD!” riigi kohta kus sa oled külastanud seitset linna või hullanud korra Goa rannas! 

 Lonely planet pakub teekonna variante: klassikaline kuldne kolmnurk, religioosne India, islami pärand Indias, India rannad ja veekogud, India metsik loodus, matkamine ja mäed, spirituaalne India.  Pakutud marsuudid võivad olla geograafiliselt seotud ühe piirkonnaga, aga ka üldse mitte: näiteks Goa randade ja imelise Srinagaris asuva Dal järve vahel on pea 3000 km, üks asub kõrgel mägedes milleni jõudmiseks tuleb ohtlikel mägiteil sõita päevi, teine mugava siselennu kaugusel pealinnast.

 2. UNUSTA PRIVAATSUSE VAJADUS

 Tuleb leida endas see tugevus, et elada mõnda aega koos 1,3 miljardi inimesega. Palun vaadake lahkesti SIIT KUI KIIRESTI India rahavarv kasvab!
LP soovitab, et kindlasti tasub Indias otsida massiturismist rikkumata paiku või külastada teatud piirkondi mitte-tavapäraselt turismihooajal või vähemasti vältida pidustusi. Viimased on küll ägedad, aga kohutavalt rahvarohked! Linnadele vahelduseks soovitatakse võtta aeg maha looduslikes kaunis-paikades nagu Kerala rannad või Tiibeti mõjudega Himaalaja mäed põhjas.

pilt internetist: mrsmithworldphotography.com

 3. SÖÖ HÄSTI EHK JÄLGI MIDA SÖÖD!

 Aastaid tagasi jäi kuskilt meelde lause, et kui rändur pole tõesti Aasias varem  kõhulahtisust kannatanud, siis India on ilmtingimata see riik, kus sa oma kõhuhäda lõpuks kätte saad. Ja kõige jubedama. Vanad head nipid siis ilmselt käiku: mitte juua kraaniveet, üritada mitte tarbida toitu mida on äsja kraaniveega pestud (tõesti ma ei tea kuidas see peaks võimalik olema, kui mangolassit ju ikka tahaks! ja värskelt pressitud mahlu!) vältida salateid ja jääjooke jne. (uhhh, kas tõesti?!) Lasta oma kõhul aklimatiseeruda restoranitoidul enne kui sukelduda tänavatoidu maailma. Viimast süüa ainult siis kui seda küpsetatakse värskelt sinu nähes. Vähemalt alguses eelistada taimetoitu (seejuures näiteks Rishikesi piirkonnas muud, kui vegan-roogi praktilselt ei pakutagi). Jälgida talupojatarkusega söögikoha nähtavat puhtust enne kui osta (tegelikkuses võimatu!). 
Käia ainult sööjatest pungil restoranides ja mitte eksitada end turistilõksudest. Kätepesu 10 korda päevas, või enamgi! Seebi kättesaadavuses ma nii väga kindel ei ole, nii et märja-salvrati pakke läheb jälle kott punni täis. Ja nüüd tuleb naerukoht- vetsupaberit topin ka kotti. Päriselt! Interneti-viidete kohaselt on vetsupaber pigem haruldus kui tavaline asi. Kagu-Aasias oli seda võimalik vähemalt küsida hotelli receptionist, Indias kahtlane. Veider, et neil ei ole aastatega  miljoneid turiste teenindades  tekkinud arusaama, et nädalas võib toa peale ühekordset paberit minna rohkem kui rull ja korraga võiks mõnda panna kaks rulli. Ikka käib see trall ühe rulli kaupa.
 Nepalis näiteks tehti receptionis tavaliselt selline nägu nagu nad ei saaks üldse aru mida me küsime. Paberit ostsime poest, kohalike palgastaseme kohta oli see kallis küll.

 4. RIIETU KONSERVATIIVSELT

Hinduismi osakaal riigis 80 %, seega on tuntavalt esindatud ja teised religioonid, seejuures shikism (väljakasvanud hindusimist ja islamist) moslemid. Päris kummaline on siinjuures, et just Põhja-Indiast Kagu-Aasiasse ja hiljem maailma levinud buddism on nüüdseks Indiast peaaegu kadunud.
Need religioossed ja kultuurilised mõjud määravad aga tänapäevase riietuse Indias.

 Nii kummaline kui see ka India poolpaljaste selgade ja nähtava kõhupekiga tänaval kõndivaid naisi vaadates ei tundu, siis ka palav India ei ole koht, kus end topi ja mini väele võtta. Õnneks  on vanus ja vööümbermõõt ka selline, et kiusatus ei ole kerge tulema :-).
Paljaste õlgade ja jalgade katmine on lihtsaim, mida teha. Sarongid kaasa! Muidugi peab silmas pidama ka seda, et paljajalu tuleb traavida templites ja kui mõne poe uksel on kingad väljaspool ust, siis on see viide sellele et ka omad jalad tuleb paljaks võtta. Tõtt öelda kohtasin viimast kommet Indias 10x vähem kui näiteks Tais, Kambodžas või isegi Nepalis.
Ühtlasi pean siinkohal lõpuks ka mainima, et mind tõeliselt häiris see Eesti ränduritega kividega pildumise lugu mis novembris meediasse imbus. Mõtlesin siis palju sellele, et egas need eestlased äkki poolpaljalt seal kohalike ei ärritanud. Inda ju ka tuntud vägistamise maa. Siis jäi kuskilt kõrvu RoyStrideri sõnum sotisaalmeedias mille siia kopin: ”Väärarusaamade vältimise ja turvalisuse huvides palun vältige paljastavat riietust, eriti maapiirkondades. Samuti on mõistlik vältida silmsidet India meestega, katta juuksed, käsivarred, sääred, vältida liibuvaid rõivaid. Külapiirkondades trekkides on soovitav naisel kõndida mehest 1-2 sammu tagapool. See on selline kultuur ja midagi siin vaielda või ümber muuta pole naljalt võimalik.”
 Tõsi, me ei ole Tiiuga seda liikumise järjekorda veel paika pannud, aga noh, kui me mingid mehed leiame, siis vähemalt ei trügi neist ette või oh hoidku, neid juhtima, nagu meil siin kodumaal kombeks.

 5. AEG ON SUHTELINE MÕÕDE

 Kardan, et minu jaoks saab see olema olulisem õppetund ning katsumus. Punktuaalsuse ihast on asi kaugel, kuid ilmselt tuleb korduvalt hakkama saada  ärrituse taltsutamisega olukorras kus kui pean taluma pidevat teadmatust: kui ei ole teada kas rong lahkub 2 tunni, 4 tunni või 7 tunni pärast. Kas minna sööma jooksuga tänavatoidu letti või jõuab mõnusalt süüa restoranis nii lõuna- kui õhtusöögi ning käia massaažiski enne kui lubatud transpordivahend liikuma hakkab? Kas meile lubatud tuba vabaneb tunni või nelja pärast jmt olmemured? Kui lubatud ekskursiooniks on end kell 7 üles aetud, aga liikuma hakatakse kell pool üksteist, siis tulevad kurisõnad huultele, sest lõpuks on ju puhkus ja tahaks ükskordki! une täis magada. Ja et keegi just SAI une täis magada, aga see polnud mina! Võibolla on India see koht kus OMi praktiseerida ja meditatsiooni õppida?!!

Pilt fredcan flicker

 6. SUPERPAKKUMISED

 Klassikalised õpetussõnad Aasia suunal sõitjatele: hoidu pakkumistest mis näivad liiga head, et olla tõsi. India on iseäranis tuntud oma petuskeemide ja trikitajate tõttu. Kuskilt jäi meelde, et India skeemitajad on uskumatult kannatlikud, teinekord võb kuluda päevi, et sa harjuksid oma uue ja täiesti altruistliku “sõbraga” kes lihtsalt tahab sinuga aega veeta ja inglise keelt õppida. Aga kuuendal päeval tuleb ikka välja, et tema onu juveelipood müüb eriti soodsaid poolvääriskive.  Kõige turvalisem pidada juveelihuvilistel olema külastada “government shop”e” (ei tea küll mis need on, pole varem märganud). Mõistagi ei tohiks maksta krediitkaardiga, et vältida kaardi kopeerimist ning pettusi pidid mõni kord läbi viima ka need, kes sinu kaupa on valmis sulle koju saatma: midagi sulle koju saabub, aga see pole see mis sa poes ostsid. Väidetavalt on karastuseks vaja üle elada mõned mõnusad tüngad, et siis osata scam”e ära tunda. 
Klassikalisse skeemi satutakse kohe lennujaamas, kus taksojuht viib su ikka sinna hotelli kus temal on komisjoni tasu kokku lepitud, mitte sinna kuhu sina tahad- küll on hotell maha põlenud, või hoopis kolinud või minu kogemusest näiteks juhtum taksojuhiga kes kas ei teadnud või teeskles, et ta ei leia teed Dehli südalinna, mistõttu võib taksos olevatel tüdinud sahibidel tulla tunde autos loksununa äkki pääsetev soov minna hoopis tema soovitatud hotelli.
Olen valmis selleks, et esimesed scami-meistrid ujuvad meie kõrvale esimeses Jaipuri hotellis ja hakkavad uurima kuhu me läheme, et siis meile oma sugulaste reisbüroosid soovitada või ise giidiks tulla. Uhhhhhhhhhh, KUI väsitav!

 7. OLE TÄHELEPANELIK!

 Niipalju kui mina aru olen saanud, siis erinevalt budismist ja islamist ei näi hindudel olevat niisuurt, sõnastame siis otse: tõrget, varastamise vastu. 
Igasugused näppamised on tavalised, suures koguses sularaha linnas liikudes kaasas kanda ei soovitata, õla pealt koti napsamised suurlinna rahvarohketes kohtades on tavalised, rongides ja bussikatustelt seljakottide jäljetud kadumised, hotellitubades võidakse sees käia jne. Taksojuht võib sind viia hotelli, kuhu sa ei plaaninud sattuda. Üksi takso- või rikshamehega õhtul (hotelli) sõitu ei ole mõistlik teha, eriti kui tema sõber poole tee peal kampa hüppab, pikema otsa summades mõistlik kokku leppida jne. Iseenesest mõistetavaks peetakse kõikides teejuhtides keeldu: pimedas õhtul tänaval mitte üksi liikuda, eriti kui oled naine.

 7,5 JÄÄ RAHULIKUKS! 


Mis ka ei juhtuks, ära ärritu! Kõigil neil juhtudel kui avastad, et sind on tillist tõmmatud, siis mõtle natuke selle rahasumma peale ja kaalu kas kulutatud närvid ja paha tujuga jätkuv päev on seda väärt. Now go out, and claim your piece of the subcontinent!
...........................................................................................................................................................
Kas ma tahan Indiasse minna?
Vist mitte.
Aga pilet on ju ostetud.
..........................................................................................................................................................

Mida kirjutasin kokkuvõtteks nendesamade punktide kohta Indiast naastes, loe siit